Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Pööningul seisnud vana altarimaal on taas kirikus

12.09.2012 | | Rubriik: Kirikuelu

Aastakümneid Pelgulinna maja pööningul seisnud teadmata päritolu altarimaal jõudis pärast aasta kestnud restaureerimist Tallinna Jaani kirikusse.

Kas rida häid kokkusattumusi või hoopis jumalik ettehooldus, tekib küsimus selle vana maali viimaste aastate käekäigust kuuldes.

Tüüpiline rannapiirkonnale
Kiriku avalike suhete spetsialist Arho Tuhkru teab lähemalt kõnelda, et kuigi lõuendi täpsem päritolu – maalimise aeg, koht ja autorlus – pole teada, on võimalik teha mitmeid tõsiseid oletusi. Nii arvavad asjatundjad, et maal pärineb 1880ndate lõpust ning on ilmestanud mõnda hävitamisele läinud Läti või Leedu rannakiriku altarit.
Tegemist on koopiaga, mille eeskujuks on ilmselt saksa päritolu kunstnik Richter. Et Richteri-nimelisi kunstnikke oli 19. sajandil mitmeid, siis pole teada, kellega on antud juhul tegemist.
Tuhkru sõnul asub mitmes Läti ja Eesti rannapiirkonna kirikus analoogilise kompositsiooniga altarimaal. Sama motiivi, kus Kristus kõnnib vee peal, hoides Peetrusel käest kinni, kohtab Lohusuu, Leesi, Häädemeeste, Prangli ja Treimani kiriku altarimaalil, ütles Arho Tuhkru.
Arho Tuhkru selgitusel jõudis maal «Päästa mind, Issand» (Mt 14:30–31) Eestisse 1970ndate algul filmimees Olav Neulandi vahendusel, kes oli Leedus filmivõtetel.
Edasi jäi maal aastakümneteks rullikeeratult unustusse ühe Pelgulinna maja pööningule. Aastatega kehvades hoiutingimustes halva seisundini jõudnud kunstitöö omanikuks sai paar aastat tagasi Tallinna Jaani koguduse liige Tiit Orisaar, kes seisis tõsise küsimuse ees, mida saadud kingitusega peale hakata. Oma muret jagas ta koguduse õpetaja Jaan Tammsaluga, kes omakorda konsulteeris Arho Tuhkruga.
Selge oli see, et ajahambast puretud teos vajas professionaalset sekkumist. Esimesed ekspertiisid andsid kinnitust, et renoveerimine on võimalik, aga seoses lõuendi kahjustusega väga kapitalimahukas ettevõtmine. Lõuendalusel õlimaal oli ulatuslikult kahjustunud, kohati oli värv sootuks maha koorunud, maalil oli rebendeid ja auke.

Pööningult kirikusse
«Otsisime moodust, mis oleks huvitav nii maali ajaloo uurimisel kui restaureerimise meetodite praktiseerimisel,» rääkis Arho Tuhkru.
Viimaks rulliti lõuend restaureerimiseks lahti kunstiakadeemia maalikonserveerimise stuudios, mille juhataja Hilkka Hiiop oli tunnistanud, et isegi tema näeb harva nii halvas seisus maali. Seda hakkas bakalaureusetööna restaureerima Eva Tammekivi, kes uuris ka maali tausta ja ajalugu.
Ligi aasta väldanud restaureerimistöödena tehti maali tagakülje kuivpuhastus, maalikihi kinnitamine; eemaldati lõuendi deformatsioonid ning parandati lõuendis olevad kahjustused. Pildile kinnitati äärised ning see pingutati alusraamile. Maali pinnalt eemaldati mustus ja vana lakikiht, maalikaod krunditi ja hiljem retušeeriti, viimaks kaeti pind lakiga.
Vana altarimaal on leidnud koha Jaani kirikus palveküünalde taga. Siia, kuhu kirikulised toovad küünalt süüdates oma palved, sobib teos hästi. Maalile visandatud teoloogilise süžee järgi julgustab Jeesus Peetrust tal käest kinni võttes endasse uskuma, taunides inimese argust ja kahtlemist. Kui tõeliselt uskuda, siis suudab ka vesi inimest kanda.
Maalile raami muretsemiseks on kogudus algatanud korjanduse.
Liina Raudvassar

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)