Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

«Põlvest põlve» – raamat Uku Masingust

/ Autor: / Rubriik: Portreelood, Uudis / Number:  /

 Suurmehe 100. sünniaastapäevale ajastatult ilmunud pühendusteose paarkümmend kaastööd on välja valinud Uku Masingu Kolleegiumist Hando Runnel ja Urmas Nõmmik.
Kõik kirjutised on pühendatud Uku Masingu isikule ja mõttemaailmale. Koostajad soovisid avaldada just seda materjali, mida on küll kitsamas ringis kõneldud ja ette kantud või mis on tuntud masinakirjalises väljaandes, aga pole laiema avalikkuseni jõudnud. Seeläbi saab lugeja osa Masingust ning tema mõjust üksikisikutele, eesti kultuuri- ja teaduselus osalejaile ja ühiskonnale laiemalt.
Hakatuseks pakutakse Uku Masingu enda kõnet, mille ta pidas oma 75. sünnipäevaks peetud üritusel sõprade ja tuttvate ees. «Armsad Ligimesed: /…/ Loomulikult, mul on häämeel, kui mõned mu laused on kellelegi olnud abiks mõtlemisel ja mõne asja mõistmisel,» ütles toonane juubilar ise.
Materjal on jagatud nelja ossa: «Avasõnu», «Üpris isiklikku», «Uku Masing kui…» ja «Vaatlusi Masingule».
Ajatelg, millelt Masingut lugejateni tuuakse, on pikk. Nii saame viiteid, milline oli noor Masing ülikooli õppejõuna, pildikesi tema lapsepõlvest ning kujunemisteest, aga ka eluõhtust nn siseeksiilis. Masingust kõneldakse kui piibliteadlasest ja teoloogist; kui tõlkijast, kirjanikust ja mõtlejast; kui kodumaa kirikuloo uurijast; tutvustatakse tema võõrkeelseid kirjutisi ning orientalistikapärandit.
Karl Aun meenutab oma õpinguteaega 1930ndatel: «Esimest korda loengule oodates arvasin peaaegu, et keegi tudengeist tegi nalja, ei olnud peale loengut ka veel kindel ja küsisin teiste käest veel mitu korda, et kas siiski oli professor Masing.» Masing ei olnud toona veel 30aastanegi ning Auni hinnangul nägi veel noorem välja.
Raamatu on välja andnud Masingu pärandiga tegelev kirjastus Ilmamaa.

Liina Raudvassar