Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Põlvamaa vaimulikud kohtusid maavanemaga

10.06.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Mooste bap­tistipalvelas kohtusid Ele Paju (vasakult; Räpina meto­disti kirik), prees­­ter Tih­hon Tam­mes (Räpina õige­usukogudus), Urmas Nagel (Räpina luteri­ko­gudus), Ulla Preeden, Ermo Jürma, Andreas Põld (Värska ja Saatse õigeusu­kogudus), Ruth Ruus (maa­va­lit­sus), Koit Kask (Selise bap­tis­tikogudus), Lee­vi Lillemäe (Eesti Karis­maa­tiline Osa­duskirik, Põlva kogudus). Põlva maavalitsus

Põlva maavanema Ulla Preedeni kohtumine maakon­na eri konfessioonide vaimuli­kega toimub regulaarselt paar korda aastas. Seekord saadi kokku Mooste baptisti­koguduse palvelas.

Vallakeskusest Moostest 6 km kaugusel Kaaru külas, suur­teest eemal asuv palvela tähistas hiljuti 85. aastapäeva. Pastor Ermo Jürma on 11 aastat käinud igal pühapäeval umbes 30-liikmelist kogudust teenimas Tartust. Külalisi vas­tu võttes ja koguduseelust kõnel­des oli Jürmal meenutada ka koguduse ajalugu, kui oma pasunakooris mängis 16 meest ja tegutsesid laulukoorid. Prae­gugi on koguduse juures laste pühapäevakool ja laulukoor.
Suurimad rahvakogune­mi­sed on palvela aastapäeval ja surnuaiapühal. Palvela lähedal Jaanimõisa kalmistul ongi sellel suvel lahkunute mälestamise püha 21. juunil kell 12, kus kõneleb Ain Riistan ning laulab Ott Indermitte, keda saadab Tiiu Jürma.
Usule tulnute ristimist on toimetatud küla läbivas Lutsu jões. Ermo Jürma ei oska öelda, palju on praegu tühjenevas külas elanikke, aga veel 15 aastat tagasi elas seal üle 60 inimese. Kaaru külas on üks kultuurilooliselt oluline paik. Nimelt sündis Kitse talus 23. mail 1882 kunstnik ja kirjanik Jaan Vahtra.
Pastor Jürma kõneles lühi­dalt ka Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Ko­gu­duste Liidust ja enda ku­ju­nemisest füüsikust vai­mu­likuks. Mooste koguduse koh­ta ütles ta lõpetuseks: «Minu maailma parim väike kogudus.» Eestimaa rikkuseks ja suureks väärtuseks on mitte ainult keskaegsed pühakojad, vaid ka talutarede mõõtu palvekojad külades.
Maavanem Ulla Preeden andis kogudusele heade soo­vide kaardi ja kaunilehelise kontpuu aeda istutamiseks.
Kohvilaua taga vestlusrin­gis küsis maavanem, kuidas on läinud. Iga kohal­olnu sai kõnelda, mis süda­mel, maa­vanem omalt poolt rääkis sellest, mis või­mu­koridorides kuul­da. Piiri­äär­sele maakon­na­le omaselt ei saadud üle ei piiri lahutavast mõjust ega ka põ­genike vastuvõtmise tee­mast.
Ulla Preeden kinnitas, et riik on pagulaste probleemile mõelnud ning välja on töö­tatud mitmesugused prog­ram­­mid ja maakonda on saadetud nõustajad. Arutelu tõi esile teemad külalislahkus, võõravihaga ümberkäimine, teisest kultuurist saabujate kohanemine või kohanematus. Ülempreester Andreas Põld meenutas apostlite sõnu: enne mingu and hauduma sinu peopesas, kui sa annad mõtlemata. Apostlid on öelnud ka seda, et külalislahkust on hea pakkuda kolm päeva, kes aga kauemaks jääb, on valeprohvet.
Isa Andreas rääkis Peipsi-äärsete külade Lüübnitsa ja Beresje vaimulikust teenimi­sest ja vajadusest kabeli järele seal, kuna Vene ajal käidi ki­rikus paadiga Kolpino saarel, mis nüüd piiriga lahutatud on. Hea uudis on seegi, et Saatse kirik on tellinguis ja remont on alanud.
Urmas Nagel, kes oli sel kevadel loobunud praosti­ametist, oli leidnud aega ning käinud pikemal palverännakul Roomas ja Taizé kloostris. Ta kinnitas, et see oli ootus­päraselt tervendav vai­mulik kogemus.
Maavanem käis välja idee kohtuda järgmine kord palvushommikusöögil lõikus­tänu­pühal, kuhu kutsutakse vaimulikud, avaliku elu te­gelased, ettevõtjad, haritla­sed jt. Idee kiideti heaks, sest see annaks aega üksteisega tutvuda ja rahulikult vestelda. Joonistus välja esialgne teemagi: külalis­lahkus ja pagulased.
Sirje Semm

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)