Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Põlva kogudus on heaperemehelik majapidaja

10.06.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Enne tööde algust vana pastoraadi esisel platsil: Toomas Nigola (vasakul) ja Põlva abivallavanem Martti Rõigas. Raivo Sihver, Koit

Põlva oli aastakümneid ta­­gasi­hoidlik kirikuküla ku­ni 1930ndateni, mil alev uus­elamute, ettevõtete ja Tartu-Petseri raudtee val­mi­misega jõudsalt kas­vama hakkas.

Praegu võib öelda, et Põlva valla keskus paikneb suuresti kirikumaadel. Kogudusele kuu­­luvale maatükile kavan­da­takse ka 2018. aastaks esinduslikku keskväljakut vas­­­tavalt Eesti vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud ar­hi­tektuuriprogrammile «Hea avalik ruum».
Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola kin­nitab, et kogudusele kuuluva kinnisvara hooldamisele ja teistele maistele asjadele tuleb mõelda päris palju. «Teisalt on ju ajalikes asjus ustav olemine kristliku jüngrielu üks tahk, nii et sedagi tööd ei saa pidada võõraks ega väärituks. See, kui kusagil midagi taas ilusamaks või paremaks saab, teeb ka rõõmu ja annab uut indu.»
Õpetaja sõnul on kogudus majandusotsuseid langetades silmas pidanud kahte asja: esiteks pole raha või vara kogumine eesmärk, vaid vahend, ning teiseks seda, «et kiriku töö on kestnud sajandeid enne meid ja kestab, kui Kristus enne oma kirkuses ei naase, veel sajandeid ka pärast meie maamunalt kadumist ning kogudus on püüdnud võimalust mööda ka kinnisvara müümisest hoiduda, eelistades pigem üüritulusid». Kui siiski on tulnud müüa, on saadud tulu püütud investeerida nii, et see ka tulevikus koguduse toimetulekut toetaks.
Omandireformi käigus ta­gastati kogudusele kaks Põlva vana ja väärikat hoo­net: vana pastoraat ja lee­ri­maja. Leerimaja, mida enne tagastamist kasutas pe­re­kon­naseisubüroo, oli just remonditud. Praegu on majas rentnikud, suurim neist kohvik Aal. Kogudus saab renditulu ja tema kanda on maja ülalpidamiskulud.
Pastoraadile, kus viimati paiknesid kauplused, ot­si­ti kaua rakendust ja «pe­remeest». 1996. aastal sõlmiti toonase Hoiupangaga leping, mis kehtib aastani 2021. Pank, mille käsutuses on majast 260 m2, finantseeris maja renoveerimist ja maksab nüüd kogudusele sümboolset üüriraha. Majas on ka teised rentnikud. III korrusel on koguduse kantselei ja muud ruumid tegevuseks.
III korrust oli võimalik välja ehitada tänu Kanadas surnud Albert Parrase testamendile, millega kogu­dus sai sihtotstarbelise anne­tu­sena umbes 3 miljonit krooni. Õpetaja Nigola ütleb, et maised varad on kogudusele heade inimeste poolt kingitud väga mitmesugustel põhjustel, olgu siis tänutäheks Jumalale millegi eest, kellegi mälestu­seks vmt.
«Maid ja varasid, aega ja raha on andnud need, kes pidasid ja peavad oluliseks Jumala evangeeliumi tööd siin maa peal. Koguduse juht­organite kätte on usaldatud vastutusrikas ülesanne «Jumala mõisavalitsejatena» seda va­ra oma parimat suutmist mööda nõnda hallata, et need kiriku tööd võimalikult hästi toetaksid.»
Et kogudus on oma maisele varale hea peremees, sellest annab tunnistust enne Põl­va päevi korda saanud pasto­raadiesine sissesõidutee ja par­kimisplats, mis kaeti kiviparketiga. «Parkla rekonst­ru­eerimistööd olid kogudusel kavas juba mitu aastat, nüüd lihtsalt jõudsime viimaks te­gu­deni,» ütleb Toomas Ni­gola ja selgitab: «Vana asfalt, mis, nagu selgus, polnud ka kuigi tugevale alusele ra­ja­tud, lagunes igal aastal nii jõud­salt, et aukude lappimine pol­nud enam majanduslikult otstarbekas, lappimata jät­mi­ne aga ei tulnud samuti kõ­­­ne alla. Uue asfaldi pane­mi­ne oleks odavam, ent pers­pektiivis peaks kiviparketi korrashoidmine odavam tule­ma.»
Kas kogudusel on ka oma mets, kust jõulukuusk tuua, küsin. «Kogudusel on oma mets, kuid jõulukuuse on ar­mas­tuseannina toonud siiski koguduseliikmed. Tulevasi jõu­­­­­­lu­kuuski istutasime ke­va­del kahel talgupäeval ko­gu­duserahva ja koolilastega, kuid nende kasvamine võtab veel aega.»

Kas Põlva saab endale esin­dus­väljaku?

Planeeritav Põlva keskväljak, seda ümbritsevad äri- ja elumajad ning rajatav Maarja tänav jääb vana pastoraadi taha. Praegu kasutatakse seda maa-ala kahel päeval nädalas turuplatsina ning ülejäänud nädalapäevadel täidab see parkimisplatsi ülesannet. Sirje Semm

Põlva on üks linnadest, mis peab saama 2018. aas­taks esindusliku väljaku vastavalt Eesti vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud arhitektuuriprogrammile «Hea avalik ruum».
Eesti 13 linnas on plaanis rajada või rekonstrueerida avalik linnaruum. Projekt käivitatakse koostöös arhi­tektide liidu, omavalitsuste ja mitme ministeeriumiga. Eesmärgiks on taaselustada olulised kesklinna piirkonnad ning vältida väikelinnade laialivalgumist äärealadele. Olu­liseks peetakse kesk­väl­ja­kute kasutust esindus- ja lipuväljakuna, nende ku­jun­damist mõnusaks ur­ba­nistlikuks jalakäijate pargiks. Usutakse, et korrastatud keskus meelitab ka ettevõtjaid, kes investeeriksid väljakut ümbritsevatesse ehitistesse.
Põlva esindusväljaku eskiisprojekt on valminud. Väljakuga piirneva Maar­ja tänava väljaehitamine on kooskõlas valla arengukavaga. Üritus võib aga takerduda, sest maa-ala, kuhu Põlvas väljak on planeeritud, kuulub kogudusele ja on koormatud lepinguga. 2005. aastal tegi ko­gu­dus (õp Üllar Kask) lepingu Põlva Tarbijate Ühistuga nimetatud maatüki (7588 m2) kasutamiseks 75 aastaks. Tarbijate ühistu on küm­me aastat maksnud kogudusele lepingu kohaselt igas kvartalis hoo­nestusõiguse tasu, mis moodustab koguduse eelarvest märgatava osa.
Ühistu on valmis lepingust loobuma valla kasuks. Kogudus ei ole tehingust huvitatud, kui sellega halveneks nende majanduslik olukord. Läbirääkimised käivad.
Kogudus on valmis hoonestusõiguse loovutama vallale ja müüma vallale ühe kavandatava väljakuga piirneva krundi. «Alternatiiv oleks maa müümine hinnaga, mis võimaldaks meile tagada praeguse lepinguga võrreldava rahavoo (mitte vähem kui 400 000 eurot) või vahetamine mõne vallale kuuluva tulusa kinnisvara vastu,» pakub Toomas Nigola lahendusi.
Vallavolikogu peaks juunikuu istungil langetama otsuse, kas kesk­väl­jaku rajamiseks vajaliku hoonestusõiguse leping sõlmitakse või mitte.
Sirje Semm

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)