Põltsamaa kirik saab uue vaiba
/ Autor: Aulike Miljand / Rubriik: Uudised / Number: 3. märts 2021 Nr 9 /
2020. aastal kirjutati Põltsamaa Niguliste kiriku ajalukku uus peatükk. Valmis sai uus, 27 meetrit pikk vaip, mis hakkab katma kiriku põrandat. Uus vaip on inspireeritud 1957. a kunstnik Rudolf Sepa kavandatud lõimeripstehnikas vaibast, mis on 63 aastat kirikulisi teeninud.
Uue vaiba idee sai alguse 2018. aasta suvel, kui õnnetus olukorras vaip jäi silma tänaseks meie seast lahkunud Vilja Rootsile, kes omakorda kurtis vana vaiba kehva olukorda Põltsamaa lossihoovis tegutseva Kersti Kangrukoja perenaisele Kersti Poogile. Kahe peale tekkis naistel mõte kududa uus vaip.
Öeldakse ikka, et mõtet on lihtne mõelda, aga tekkinud mõtte järgi tegutsemine ei pruugi alati nii lihtne olla. Oma mõttest räägiti ka Põltsamaa Niguliste koguduse õpetajale Markus Haamerile, kellele samuti mõte meeldis, ent ta kõhkles teostuse võimalikkuses. Kuna vana vaiba olid kudunud Põltsamaa naised, siis oli motivatsioon ka uus vaip enda naiste kätetööna valmis teha.
Välja mõeldes ja katsetades
Paraku ei olnud ajaloodokumentides ridagi säilinud vaiba kudumisest. Oli küll teada, kus kooti ja et puuvillane materjal saadi Leningradist ning selle värvisid käsitsi kohalikud naised, ent see oli ka kõik. Seega tuli kogu teostuse pool endal välja mõelda ja järele katsetada. Vana vaip on üsna kulunud, see muutis originaalis kasutatud värvitoonide tuvastamise pea võimatuks.
Kersti Pook läks seda teed, et võttis aluseks küll vana vaiba mustri ja eeldatavad värvikombinatsioonid, millest kujundas oma käekirjaga vaiba. Nii joonistas vaibameister üles mustri, millele tegi omakorda kanga rakendamise joonise. Nüüd tuli hakata materjali otsima.
Proovitööks vajalik materjal saadi taas Venemaalt, ent paraku ei olnud võimalik saada samast kohast piisavalt materjali suure vaiba kudumiseks. Lõpuks leiti Inglismaalt tarnija, kes suutis pakkuda vajaminevas koguses materjali, ent mitte täpselt nendes toonides, mida Kersti oli kavandanud. Tuli leppida ligilähedaste toonidega. Materjali ooteaeg oli seitse kuud.
Kolm vaipa veel
Materjal ja joonised olemas, sai alustada kudumist. Selleks soetas Kersti lausa uued kangasteljed, ent juba proovitöö kudumisel sai selgeks, et põhivaipa need teljed kanda ei jõua. Siin tuli Kerstile appi abikaasa Guido, kes aitas täiendada telgesid nii, et need raske vaibarulli all kokku ei vajuks.
Kudumise protsess ise oli hästi palju jõudu nõudev. Kui idee alguses olid vaibaseltsi naised kõik nõus appi kuduma tulema, siis töö käigus selgus, et vaiba kudumine on lihtsalt vanematele naistele raske. Olgu mainitud, et kududa sai vaipa vaid püsti seistes. Vaiba kudumist said kõik huvilised ja kaasaelajad kangrukojas ka vaatamas käia.
Sellise suure vaiba kudumine ei ole sugugi odav. Siin tuli Põltsamaa kogudusele appi Aivar Kokk, kelle eestvedamisel korraldati kahel aastal heategevuskontserdid Põltsamaa kirikus, mille tulu läks uue vaiba kudumiseks.
Nüüd, kus pikk vaip valmis, tuleb ette võtta ka kolm kitsamat vaipa, mis katavad altarini viivaid astmeid. Viimastel on kujutatud riste, ankruid ja südameid, mis sümboliseerivad vastavalt usku, lootust ja armastust. Kui kõik vaibad valmis, pannakse nad korraga maha.
Kõik, kes soovivad vaipade valmimisse oma panuse anda, saavad seda teha vabaannetusenaEELK Põltsamaa Niguliste koguduse pangakontole EE601010022047774008 SEBs.
Aulike Miljand
Pildigalerii:
