Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Politseikaplanid osalevad politsei igapäevatöös

16.05.2018 | | Rubriik: Ühiskond

Politsei- ja piirivalveameti aastapäeval Viljandi Pauluse kirikus 2017. aasta novembris: Valdo Lust (vasakult), Tuuli Raamat, Tõnis Kark ja Ago Rand. PPA kogust

Tutvustamaks politsei- ja piirivalveameti (PPA) kaplanaati ja selle tööd, pean alustama väikese sõnaseletusega.

Kes on kaplan? Kaplan on vaimulik, kes on kiriku poolt ametisse pühitsetud, kuid töötab ja teenib väljaspool kirikut – koolides, haiglates, politseis, vanglates, sõjaväes jm.
Kaplanaat või kaplaniteenistus on kaplanitest ehk vaimulikest koosnev üksus, mis teenib ühte konkreetset töölõiku väljaspool kirikut. Politseikaplanite ülesanne on teenida politseijõududes politseiametnike hingehoidjatena, olles ise vaimulikud ja politseiametnikud.

Politseikaplanaadi taust
Politsei- ja piirivalveameti kap­lanaadi ametlikuks alguseks loetakse 13. jaanuari 2008. Sellest ajast alates on kaplanaat toiminud kaitseväe kaplaniteenistuse heade tavade alusel, aga ka teiste maade kaplanaatide eeskujul, andes oma panuse ja pakkudes põhitööna hingehoiu teenust politsei- ja piirivalveametis.
PPA kaplaniteenistuse teerajajateks olid ülemkomissar Ulvi Põllu ja dr Tõnis Nõmmik, kes aitasid luua kaitseväe kaplanaadi eeskujul PPA kaplanaati. Esimene politseikaplan Eestis alustas oma tööd 21. septembril 2007 ja siis algas kaplanaadi loomise ettevalmistamine PPAs. Ametlikult ja fikseeritult Eesti politseis alustas kaplaniteenistus 13. jaanuaril 2008. Aastal 2010 politseiamet ja piirivalveamet ühendati ja loodi PPA ühendkaplanaat.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori käskkirja „Põhimääruste kinnitamine“ lisa 3 punktis 5.5 määratletakse kap­lanaadi põhiülesanded järgmiselt:
• teenistujate ja nende perekonnaliikmete nõustamine hingehoiu, moraali, eetika ja religiooni küsimustes;
• teenistujate peretoetusprogrammiga tegelemine;
• teenistujatele abi osutamine traagiliste teadete edastamisel (surmateadete edastamine);
• abistamine riiklike pühade ja tähtpäevade ning politsei tähtpäevade pidulike ürituste korraldamisel.

Kaplan politseis
Politseikaplanitel on kõrgem teoloogiline haridus, vaimuliku ordinatsioon ja läbitud politseiline erikoolitus või sisekaitseakadeemia politseikolledži Paikuse politseikoolis kõrgharidusega politseierialast koolitust mitteomavate politseiametnike täiendusõpe. Eestis on kaplan vaimuliku staatuses olev politseiametnik.
Praegu on igas PPA Eesti prefektuuris (Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne) oma kaplan ja kap­lanaadil peakaplan. Viimasena sai 2016. aastal endale kap­lani Lääne prefektuur. Hetkel on olemas ka kaks abikaplanit. Kaplaniteenistuse juhiks on peakaplan, kes allub PPA administratsiooni personalibüroo juhile. Kuna praegune peakaplan kuulub EELKsse, siis annab ta oma tegevusest aru EELK peapiiskopile. Politseikaplanaat Eestis on oikumeeniline ja kaplanid on eri konfessioonidest.

Kaplanite igapäevatöö
Politseikaplanid osalevad politsei igapäevatöös. See annab võimaluse tutvuda politseinike murede ja rõõmudega ning olla kursis PPA töötajate tegeliku tööga. Koos töötamine ning reaalsete olukordade lahendamine annab väga hea kontakti PPA inimestega.
Kaplani igapäevatöö on osalemine patrullis, toimkonnas, jaoskondade või kordonite külastamine, surmateadete edastamine, eravestlused, kodukülastused, koolituste korraldamine jne. Kõige olulisem on toetada politseiametnikke nende raskes töös ja aidata neid koormava töö tegemisel. Kaplanaadi missioon on lihtne, kuid väga sisukas – „Teenida kohaloluga“, ja just seepärast on kaplanid igas olukorras koos PPA töötajatega.
Kaplanid on kaasatud PPA sisekoolituse plaani nii koolitajatena kui ka koolitatavatena. Nad valmistavad ette ja annavad loenguid oma eriala piires. Tavapäraselt oodatakse kaplanitelt loenguid järgmistel teemadel: religioonid, surmateate edastamine, stress ja sellest hoidumine, positiivne mõtlemine. Tänapäeva maailmas on multikultuursus ja eri religioonid just teemadeks, millest ollakse huvitatud, sest sellest ei teata väga palju. Samuti on eneseabi teemad olulised – kuidas suudan toime tulla rasketes olukordades iseendaga, kuidas saan üle hirmudest ja suudan jääda inimeseks igas olukorras.
Kaplanite ehk vaimulike erialastele koolitustele lisaks on ka politseiline täiendusõpe TORK ehk tegutsemine ohu ja ründe korral. Koolitus sisaldab taktikat, enesekaitset, seaduste ja õiguste tundmist, lasketreeningut ning lasketesti. Tõepoolest, kaplanid on relvakandjad, sest oleme politseiametnikud.
Samuti on prefektuuridel oma iseärasused, mis toovad endaga kaasa eriväljaõppe vajaduse, näiteks rannik ja saared, kus merepääste oskused on väga vajalikud. Ida ja Lõuna prefektuuris on aga piirialased teadmised hädavajalikud.

Politseikaplanaat ja koostööpartnerid
Läbi aastate on olnud kontakt USA politseikaplanite katusorganisatsiooniga International Conference of Police Chaplains (ICPC). Eesti politseikaplanaat on ka Christian Police Associationi (CPA) liige. Hetkel on koostöö peamiseks vormiks regulaarne informatsiooni vahetamine. Koostöö ja regulaarsed koostöökokkusaamised toimuvad ka Saksa politseikaplanitega. Kontaktid on samuti Soomega ja seal tegutseva ainukese politseikaplaniga. Käimas on koostöövõimaluste selgitamine ja koostöö arengukava loomine. Teenime kohaloluga, teenime Eesti rahvast.
Tuuli Raamat,
kaplan
Avaldatud Haapsalu koguduse mai kuukirjas Johannese Sõnumid.

Ristija Johannese tunnistus: Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema! (Jh 3:30)