Poliitiline jõulukorrektsus
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number: 29. detsember 2004 Nr 52 /
Globaliseeruv maailm toob jõuludegi aegu kaasa mitu esmapilgul kummalist küsimuseasetust. Seda just kristliku kultuuritaustaga maailma kontekstis.
Poliitilise korrektsuse nõue keelab sageli kasutada avalikult kristlikke ja isegi kaudselt kristlusest lähtuvaid sümboleid.
Nii võis pühade eel leida uudiseid selle kohta, et Sydney linn Austraalias on mittekristlaste solvamise kartuses keelanud jõulusümboolika kasutamise linnapildis.
Põhja-Ameerikas välditakse poliitilise korrektsuse vaimus traditsioonilist jõulutervitust «Merry Christmas!» ja öeldakse selle asemel neutraalsemal viisil «Happy Holidays!»
Ajakirjanik Markus Larsson kirjutab Ameerikamaal sündivast Eesti Päevalehele: ««Õige» jõulukaardi leidmiseks tuleb minna kristlikku raamatupoodi, sest mujal leidub vaid ilmalikke pühadekaarte. Nendega kõrvu leidub viimasel ajal üha enam tervitusi samuti detsembris tähistatavate pühade, juudi hanukka ja aafrikaameeriklaste kwanza puhuks. Mõni firma pakub müügiks koguni kõike kolme püha siduvat kaarti: «Happy Chriskwanzhukka!»
Isegi katoliiklikus Itaalias tuleb paavst Johannes Paulus II-l kaitsta jõulukombeid ja -näidendeid, mille mõni Itaalia kool jättis pühade aegu kavast välja, et hoiduda mittekristlaste solvamisest, nagu vahendab Reuters.
Tõepoolest – nii Euroopasse, Austraaliasse kui ka Ameerikasse on viimastel aastakümnetel elama asunud paljude erinevate religioonide ja kultuuride esindajaid Aasiast ja Aafrikast. Nende lõimumine ühiskonda ning nende uskumuste ja tavadega on kindlasti hädavajalik arvestada.
Samas on huvitav, et initsiaatoriks (sageli juba väga kaudselt) kristlike tavade või kommete privaatsfääri või nurga taha peitmisel pole üldjuhul need teiste religioonide esindajad, vaid n-ö kristliku maailma inimesed ise.
Küllap võib sel olla isegi arusaadavaid põhjuseid. Religioosne või kultuuriline konflikt on midagi, mida eriti pärast 11. septembrit 2001 läänes väga kardetakse. Karta on aga sedagi, et oma traditsioonilise kultuurimaastiku omaalgatuslik muutmine või peitmine ei aita selliseid konflikte kuidagi vältida.
Üldjuhul on ju immigrandid mujalt maailmast arvestanud sellega, et nad asuvad elama teistsugusesse keskkonda. Ja kui välja arvata äärmusrühmituste esindajad, on nad ilmselt enamikul juhtudel valmis tolereerima seda keskkonda ajaloo vältel välja kujunenuna.
Seal aga, kus kultuurikonflikti tuli tuha all hõõgub, et soodsal hetkel lahvatada, ei aita poliitiline korrektsus enam midagi ega kedagi.
