Põldude ja hingede aednik Juhan Jõgi

Pühapäeval, 25. märtsil möödub 100 aastat kirikuõpetaja Juhan Jõgi sünnist.

EELK aastaraamatus 1989 ilmunud nekroloogis kirjutatakse, et Juhan Jõgi sündis 25. märtsil 1907 Tarvastu vallas Mõru talus Ellu ja Juhani neljanda lapsena. Pärast kohalikku algkooli asus ta õppima Viljandi maakonna gümnaasiumi humanitaarharus ja selle lõpetamise järel 1927. a sügisel Tartu alma materis.

Õpitud teadmisi hakkas ta kasutama korp! Ugalas, mille kirjatoimetajana käis ta 1930. aastal Soomes alla kirjutamas Eesti ja Soome üliõpilasorgani- satsioonide sõpruslepingule ja viibis Kultarannas president Lauri Kristian Relanderi (ametis 1925–1931) vastuvõtul. Kuid siinkohal katkesid paraku Juhan Jõgi õpingud.

1931. a kevadel naasis ta isakodusse, kuna majapidamist juhtima jäänud vend suri. Kümneks aastaks jäi ta kündma sealseid põlde, hoolitsema kogu talupidamise eest. Alanud sõda tõi kooliõpetajate põua, ent lapsed tahtsid õpetamist. Nii kutsuti Jõgi Sürgaverre koolmeister-koolijuhatajaks. Õpetajatööd on ta teinud veel Reegoldi, Metsküla ja Kõpu algkoolis kuni 1956. aastani.

Siis läks ta taas põldudele – Tarvastu kolhoosi agronoomiks. Tema tööd seemnekasvatuse alal hinnati rahvamajanduse saavutuste näitusel 1959. aastal II koha vääriliseks. Ent Juhan Jõgi tegi uue pöörde ja asus 1962. aastal õppima Usuteaduse Instituuti (tollase nimega Usuteaduslikku Katsekomisjoni) ja peapiiskopi otsusega määrati ta Hargla koguduse jutlustajaks.

26. detsembril 1963 toimus Tallinna Toomkirikus ordinatsiooniteenistus, kus altari ees andsid vande Juhan Jõgi ja te- ma noorem ametivend Eenok Haamer. Ordineeris peapiiskop Jaan Kiivit sen, assisteerisid Edgar Hark ja Harri Haamer.

Kogu elu Mustvee kogudust teeninud Eenok Haamer mäletab, et Juhan Jõgi oli lühike mees, tagasihoidlik ja sõbralik. Ordinatsiooniteenistusel ütles Harri Haamer Jõgile piiblisõnad: «Kes paneb käe adra külge ja vaatab tagasi, ei kõlba jumalariigile.»

J. Jõgi tagasi ei vaadanud. Temast sai Hargla koguduse aseõpetaja. Aastaraamatus kirjutatakse, et okkaline oli tema rada Issanda viinamäel toiduse ja varju hankimisel, ent rõõmsal meelel suutis ta suurepäraselt veel flööti mängida.

15. detsembrist 1966 vabastati ta Hargla õpetaja kohalt ja määrati peaaegu täpselt aastaks Äksi ning sealt edasi Koeru, kus tema teenistus ühtekokku kestis 21 aastat ja 11 kuud. Korra käis tal külas ka ordinatsioonivend E. Haamer, ent nii kaua aja taha on mälestused tuhmunud.

Jõgi hooldada oli ka Rakke kogudus. 9. aprilli 1970. a anti konsistooriumi otsusega talle õpetaja õigused ja pandi kaela ametirist. Juhan Jõgi suri 7. oktoobril 1989 ja tema põrm puhkab Koeru kirikaias.

Rita Puidet