Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Pöide Maarja kiriku suurus kasvab tasapisi

29.04.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Sel aastal korrastatakse Pöide kiriku avatäiteid ja neid ümbritsevaid seinaosi. Internet

Kolm aastat tagasi asutasid Pöide vald ja sealne Maarja kogudus sihtasutuse. 10. aprillil allkirjastasid sihtasutus ja kultuuriministeerium lepingu, mis kinnitab, et sihtasutus saab 45 000 eurot avatäidete ja neid ümbritsevate seinaosade taastamiseks.

Üle 30 aasta tagasi mandrilt Saaremaale Pöide kiriku lähedale elama asunud Gerri Grünberg, üks sihtasutuse asutamise initsiaatoreid ja selle juhatuse liige, ütles Eesti Kirikule, et kiriku taastamisega tuleb edasi minna ja et kultuuriministeerium on sellest vajadusest aru saanud.

Virtuaalne kogukond
Inimesed, nii lähemalt kui kaugemalt, jagavad sihtasutuse soovi päästa üks meie vanemaid hooneid hävimisest ja taastada see. Hiiglaslik hoone, 53 meetrit pikk ja 13 lai, peaks hakkama kandma usulist funktsiooni, aga ka oma erakordse akustikaga täitma kontserdisaali rolli. Siinkandis üles kasvanud, välismaal elav Liis Lulla käib igal aastal kirikus flööti mängimas.
Muidugi on kirik ka turismiobjekt. Selle kinnituseks on näide, et talgutel käinud hispaania arhitekt on pakkunud sihtasutusele koostööd ja avaldanud soovi teha projekt infopunktile, mida sihtasutus kavandab kiriku kõrval asuvasse vanasse vankrikuuri. Regulaar­selt on hakatud tegema annetusi Pöide kiriku heaks ja annetajate arv suureneb. Grünberg nimetab seda hulka inimesi, kelles on tärganud huvi kiriku vastu, virtuaalseks koguduseks.
Võib öelda, et sellesse kogudusse kuuluvad ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi Sõbrad Kanadas ja Eesti suursaadik Kanadas Gita Kalmet.
19. mai 2011 Päevalehes kirjutas koguduseliige kunstiteadlane Anne Untera: «Hoolimata veeloikudest põrandal, tumedast seene- ja vetikavohamisest seintel, murenevaist raidkivi-meistriteostest ning ripnevatest aknaluukidest ei lõpe üle maailma kokku tulnud turistide vool Pöide keskaegse kiriku juurde. Kuni päästeamet pole sissepääsu sulgenud, toimuvad suviti kontserdid, sest akustika ja müstiline ruumimõju on seal ikka veel suurepärased. Ajaloohuvilistele annavad lisaväärtuse 14. sajandi ordulinnuse, Saare-Lääne ordufoogti residentsi varemed.»
Huvi kiriku vastu pole üksnes hoomamatu, vaid ka käega katsutav. Sellest annavad tunnistust toimunud talgud, mida möödunud aastal korraldati kolm-neli korda. Kiriku ümbert on võsa maha raiutud, nii et tuul tuhiseb vabalt ümber lagedal laiutava pühakoja. Ka sel pühapäeval on talgulised oodatud.
Pärast katuse pealepanekut koristasid vabatahtlikud prahi, puhastasid vankrikuuri rämpsust, niitsid rohtu ja raiusid võsa. Tööd käis tegemas ka noortemalev ja vald andis nende kasutada bussi, kiidab Gerri Grünberg nii vabatahtlikke kui valda. «Kõik on aidanud oma võimaluste piires. Kes ise teeb, saab ka abi,» kinnitab ta.

Erinevad lahendused
Kunstiajaloolane ja Rändmeistri juhataja Juhan Kilumets, kes Pöide kiriku taastamistöid juhib, ütleb, et avatäidete all mõeldakse aknaid, uksi ja luuke ning neid on Pöide kiriku juures üsna erinevaid. On kaks portaali, ühes neist on olemas ajalooline uks, teise portaali jaoks on vaja uks teha. Kirikul on veel kolmaski välisportaal, see on aga kinni müüritud.
Restaureerimata aknaid on kolm suuremat ja kolm väiksemat, lisaks üks erikujuline. Nende tarbeks on Illar Kannelmäe teinud kavandid. Kui praegu kaunistavad kooriruumi kaks Andrei Lobanovi suurt vitraažakent, siis edasi lääne suunas muutub kujundus lihtsamaks ja aknad tagasihoidlikumaks.
Kilumets, kes on kirikuga hästi tuttav ja kõik kohad läbi roninud, võib kõike peast kirjeldada. Päris palju luuke on torni mitmel korrusel, ka on luukavasid pikihoone ülaosas võlvide kõrgusel. Kõigi avade pilt on kokku päris kirju ja tööd nendega erinevad. Osa vitraaže on plaanitud panna puitraami, osa otse raidkiviraamidesse.
Akende raid- ja tellisraamide ning portaalide konserveerimine ja restaureerimine on Kilumetsa sõnul erakordselt huvitav ja mõistagi ka vastutusrikas. Sel aastal loodab ta jõuda tööga poole peale. Kogu töö läheb hinnanguliselt maksma 100 000 eurot.

Virtsu näha
On see siis nüüd sinisilmsus või fanaatilisus, ent asjaosalistel on suur siht ja selle nimel ei tundu ükski takistus liiga suur. Sidet peetakse Saaremaa Rüütelkonnaga Saksamaal ja 15. sajandil Baltimaadesse rännanud teutooni rüütlite järeltulijad eesotsas rüütelkonna esindaja parun Hannsjörg Freytag von Loringhoveniga ongi sihtasutusele appi tulnud raha kogudes. Rüütelkonda kuulub Saksamaal 600 liiget, neist aktiivsemaid on 200. Sidet hoiab nendega Anne Untera.
Gerri Grünberg on veendunud, et ükskord taastatakse ka Pöide kiriku tornikiiver ja siis paistab kirik mandrile Virtsu kätte. Selleks tuleb inimestele kirikust rääkida, tehtust aru anda, pidevalt selgitada. Tal on hea meel, et diakon Andi Angel on asunud elama Pöide pastoraati ning on heas mõttes sama ebamõistlik nagu ta ise või Juhan Kilumets – inimesed tõmbavad omasuguseid.
Margit ja Juhan Kilumetsa stsenaariumi järgi valminud dokumentaalfilmis «Pöide, vaikiv tunnistaja» (2014) öeldakse, et lagunev kirik on nii suur, et ei mahu ühessegi eelarvesse, aga tulevastele põlvedele säilides muutub ta üha suuremaks.
Rita Puidet

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)