Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Pöide kalavõrgud

04.06.2014 | | Rubriik: Kirikuelu

21. lehekuu päeva hommikul võis juhuslik mööduja märgata, kuidas tavaliselt vaikse Oti küla suurima vaatamisväärsuse, Pöide kiriku endassesuletud ja range ilme oli päikesepaistes muutunud.

Kiriku ja pastoraadi vahelisel värskelt niidetud muruplatsil ulatas tulijatele tervituseks käe Elje Kula, kes juhatuse esimehena andis teada, et peapiiskop Andres on juba kohal. «Ärge siis unustage kirikus külalisteraamatusse sissekannet teha. Kogudusel on täna suur päev.»

Pöide kirik kui sümbol
Saaremaa võimsaima kiriku ümbrus tunnistas vahetult lõppenud katusevahetustöödest, millega Pöide kirik on paari aasta jooksul pälvinud ka laiemat tähelepanu. Sellega seoses on arutletud, kellele ja milleks on vaja taastada nii suuri ja vanu kirikuid. Järgneva päeva sündmused võisid anda sellele küsimusele vastuse.
Kui sinodisaadikud astusid läbi ajahambast puretud välisukse hämarasse ja kevadiselt jahedasse kirikusse, pidi silm kõige sellega harjuma. Mida lähemale rahvast tulvil kooriruumile, seda valgemaks muutus ka ruum. Koguduse diakoni Andi Angeli ja praost Veiko Vihuri saatel astus viimasena kirikusse ülemkarjane.
Pöide kirik on sümbol, mille kannatuse märgid ühtivad rahva saatusega ja peegeldavad samas tema vaimulikku seisundit.
Selles ruumis on samaaegselt midagi hirmutavat ja ka julgustavat. Kunagise orelirõdu kohal on tühjus, aga kiriku paljaste võlvide all kõlab sellele vaatamata mitmehäälne laul. Kivisse raiutud, vanimate eestlast kujutanud isikute palged on usku põlgava võimu poolt lõhutud, aga kõigist saarte kirikukihelkondadest tulnud inimesed annavad neile ühisel teenistusel uue näo.

Rahus ja üksmeeles
Sinodikoosolek peetakse Tornimäel, 27 aasta eest rajatud mitmeotstarbelises hoones, kus praegu on oma koha leidnud nii kultuurimaja kui vallavalitsus. Koguduse hooldajaõpetaja Veiko Vihuri sõnul ei ole sinodit siin pärast taasiseseisvumise aega peetud, küll toimusid 20 aasta eest kiriku juures EELK noortepäevad.
Vallavanem Andres Hanso sõnul on nii kirikul kui kohalikul omavalitsusel üks eesmärk – teha tööd, et võiksime elada rahus ja üksmeeles. Seda eesmärki peetakse silmas ka Hiiu- ja Saaremaa 20 koguduses. Praost Vihuri ütles kirikupiirkonna arvuliste näitajate kohta, et liikmeskonna vähenemine puudutab kõiki maa n-ö ääre­alasid, kust peamiselt nooremad ja keskealised siirduvad tõmbekeskustesse ja välismaale.
Rõõmu valmistab talle 2012. aastaga võrreldes ristimiste ja konfirmeeritute arvu kasv. Matuste ja laulatuste arv on jäänud eelmiste aastate tasemele. Suurenenud on ka kõikides kogudustes jumalateenistustel osalejate keskmine hulk. Pühapäeviti käib praostkonnas kirikus keskmiselt 485 inimest, mis teeb aritmeetiliseks keskmiseks 22 inimest iga koguduse kohta. Tegelikkuses vajab kirikuid palju suurem hulk inimesi, kui on keskmine osalejate hulk jumalateenistustel.

Suurüritused ja argipäev
praostkonna möödunud aasta suurimaks sündmuseks kujunesid Hiiumaa kirikupäevad ja muusikaliseks tipphetkeks Kuressaare linna 450. aastapäeva raames oreli avamine ning Jaanus Torrimi teose «Te Deum» esmaettekanne. Kirikupäevade üritustest said osa sajad inimesed nii saartelt kui mandrilt, nende seas erinevate konfessioonide liikmeid.
Kirikupäevade järelkaja domineeris ka Tiina Ooli laste- ja noortetööd kajastavas ning Ester Soe muusikatöö aruandes.
Mõtiskledes kiriku ees seisvate ülesannete üle, tõdes saar­te praost: «Põhiküsimus ei ole kiriku struktuurireform või majanduslik efektiivsus. Kuigi kirik on ühiskonnas eksisteeriv institutsioon, on ta rajatud ikkagi Jumala armule ning täidab temalt saadud hingede päästmise ülesannet. Töö Issanda viinamäel ei ole ainult rõõmupidu ja hõiskamine, vaid meil tuleb kanda ka päeva koormat ja lõõska (Mt 20:12).»

Ühel meelel
Peapiiskop Andres Põder tänas oma sõnavõtus praostkonda kümneaastase koostöö eest. Ta leidis, et Saarte praostkonnas on inimesed teinud tööd ühel meelel ja ühises vaimus. Andres Põder julgustas koguduste esindajaid aktiivsemalt osalema oma kiriku ühistel üritustel, milleks annab võimaluse järgmisel aastal Tartus peetav kirikupäev ja laulupidu.
Saalist esitatud küsimusele, milline peaks olema uus peapiiskop, vastas selle ameti praegune kandja: «Kui te esitate uuele peapiiskopile nõudmisi, siis esitage neid ka endale, et peapiiskoppi tema töös aidata.»
Praostkonna nõukogu nimel esitas praost sinodile peapiiskopikandidaadiks Joel Luhametsa, keda sinod valdavalt (33 häält poolt ja 3 vastu) ka ainsa omapoolse kandidaadina toetas.

Tee Jumala juurde
Paljudele sinodil osalejatele oli esmakordseks kogemuseks külastada Tornimäe põhikooli, kus pakuti lahkesti lõunat. Ka viisaka teretamisega harjunud saarlased panid imeks, et iga kooliõpilane ütles külalistele tere.
Rääkides mõttetiheda päeva lõppedes kohaliku vaimulikuga, selgus, et noor ametivend Andi Angel elab oma perega sinodipaigale üsna lähedal ja on otsustanud lapsed kasvatada üles just selles koduses keskkonnas. Oma igapäevast leiba teenib vastselt vikaardiakoni ametisse seatu kohalikus kalakasvanduses, mis tuletab tahtmatult meelde Peetruse ja tema kaaslaste kohtumist Jeesusega.
Kui tagasiteel valgustas päike üle põldude paistvat ja katuse saanud kirikut, olin endalegi ootamatult leidnud vastuse küsimusele, kellele on siis vaja taastada vanu kirikuid. Meeles kõlasid ingli nimega vaimuliku jumalagajätusõnad: «Juba varsti kolime perega kiriku juurde, korrastame aia ja avame uksed, et inimesed võiksid leida tee Jumala juurde.»
Anti Toplaan

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)