Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Põhjust on valvsuseks

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Möödunud nädala üheks tippsündmuseks oli Tartu rahu aastapäev, mida tähistati ka kogudustes. Nõmme Rahu kirikus peetud kontsert-palvusel võttis sõna ka justiitsminister Urmas Reinsalu. Ent mineviku meenutamise kõrval oli eestlastel põhjust tähelepanu pöörata ka praegu raja taga toimuvale.
Teame, et Vabadussõja võidu puhul mängis Eesti sõdurite vapruse ja riigimeeste tarkuse kõrval päris suurt rolli soodne rahvusvaheline olukord. Esimese maailmasõja vapustused viisid üsna mitme senise suurriigi nõrgenemise või kokkuvarisemiseni, mis võimaldas üheksa uue rahvusriigi tekkimise. Kuid tollal jäid lühikeseks need ajad, mil tõsimeeli võis hellitada lootusi püsivast rahust Euroopas ja väikeriikide eluõigusest.
Seega on eestlastel alati põhjust huvi tunda mitte ainult kodumaise päevapoliitika, vaid ka välismaal toimuva vastu. Praegu arutletaksegi meil kaunis tuliselt selle üle, kuidas suhtuda USA uude presidenti ja tema esimeste nädalate otsustesse.
Donald Trump pole aga sugugi esimene poliitik, kes on viimasel ajal saavutanud populaarsuse tänu sellele, et on lubanud oma riigi „suureks“ teha ning sisepoliitilised probleemid jõulise tegutsemise abil lahendada. Kui edukaks ta seejuures ameeriklaste silmis osutub, on praegu raske ennustada.
Kindel paistab olevat aga see, et elame ajastul, mil välispoliitiliste sammude põhjendamisel räägitakse pigem pragmaatilistest huvidest kui väärtustest. Sellises olukorras ei saa väikeriigid ennast turvaliselt tunda. Mida rohkem on laias maailmas kuulda jõupoliitilistest võtetest, vähemuste tagakiusamisest ning rahvusvahelise õiguse rikkumistest, seda valvsamad peaksid olema ka Eesti patrioodid.
Sellepärast on vabariigi aastapäevaks valmistumise kõrval praegugi põhjust tähelepanelikult jälgida näiteks seda, mis toimub USAs, Ida-Ukrainas või valimiste-eelsel Prantsusmaal.
Rain Soosaar