Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Põhjanaabrid tähistavad kirjanduse päeva

09.10.2013 | | Rubriik: Kultuurielu

10. oktoober on Soomes Aleksis Kivi (1834–1872) auks kuulutatud soome kirjanduse päevaks.

Vaatasin huviga Sastamalas asuvas soome raamatu muuseumis Pukstaavis lühikesi videopalu, mis võtavad rääkida mõne seiga Soome kirjanike elust. Lühikesed ja ilmekad palad annavad kui lühikursuse nendest meestest ja naistest, kes end sõnaga oma rahva südameisse kirjutanud.
Aleksis Kivi puhul isegi ei nimetata ühtegi tema teost, vaid öeldakse, et kõik oma tuntumad teosed kirjutas ikka teiste nurkades elanud mees siis, kui 29aastasena leidis varju 50aastase Charlotta Lönnqvisti juures. Viimastel eluaastatel vaevas 38aastaselt surnud Aleksis Kivi vaimuhaigus ja ta suri oma venna juures Tuusulas.
Eestlastele tuntud «Seitsme venna» ja «Nõmmekingseppade» autorit loetakse esimeseks tuntavat edu saavutanud kirjanikuks, kes soome keeles kirjutanud, ja seetõttu peetakse teda Soome kirjanduse isaks ning tema sündimise päev, 10. oktoober on riigis tähtpäev.
Taasavastasin enda jaoks Hämeenkyrös sündinud ja soomlaste ainsa Nobeli kirjanduspreemia saanu Frans Eemil Sillanpää (1888–1964), kelle 125. sünniaastapäeva Soomes rohkete üritustega tähistatakse. Kirjanik, kes vihkas sõda, oli saanud teate Nobeli preemiast 1939. aastal enne Helsingi pommitamist novembris. Pärast seda jäigi 51-aastane mees, kes ennast vanaks ja väsinuks nimetas, pikemaks ajaks oma sünnipaika elama.
Pukstaavis on klaasvitriinis näha tõeline haruldus: Püha Olavi kirikus kasutusel olnud psalter, mis on trükitud Lüübekis aastail 1485–1486. Soomes on neid haruldusi säilinud alla kümne.
1488. aastal tellis Turu piiskop Konrad Bitz Lüübekist psaltreid ja jaotas need üle maa laiali. Sellega loetakse soomlaste raamatu ajaloo algust, mis on kestnud üle 500 aasta.
Sirje Semm

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)