Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Poeesiast ja pildist

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Mikkeli muuseumi laupäevaakadeemias olid 16. novembril lektoriteks vaimulik ja tõlkija Vello Salo ja kirjanik Indrek Hirv, kes võtsid teemaks Piibli kirjapildi ja tõlkeküsimused.

«Alguses oli sõna, mitte pilt,» toonitas preester Vello Salo oma sõnavõtus, mis keskendus piibliraamatu teksti visuaalsele küljele. Iga päev Piiblit lugeva ja Piibliga töötava mehena rõhutas ta, et raamatute raamatu kirjapilt peab arvestama lugejat, teisisõnu olema hästi mõistetav, loogiliselt liigendatud ning hõlpsalt loetav. «Piibli kirjapilt on võrratult tähtsam kui ükskõik mis piibliaineline kujutav pilt,» kõlas Salo sõnum.
Oma väite kinnitamiseks kuvas ta seinale raamatu «Piibel pildis» kaanepildi, kus peal mitu piiblitegelast. «Noh, kas tunnete ära, kes pildil,» uuris Salo, teades vastust juba ette: väga raske on oletada, keda tänapäeva kunstnik on kujutanud. «Üks sõna ütleb rohkem kui tuhat pilti,» pööras Vello Salo ümber rahvaliku ütlemise sellest, et sõnast olulisem on pilt.
«Kui räägime jumalasõnast, siis mõtleme trükitud Piiblit, mida kirikus ette lugedes lõpetas lektor kantslist teatega, et see on Jumala sõna,» ütles Salo, meenutades koosviibijatele, et trükitud Piibli aeg 500 aastat on kahvatuväike selle 2500 aasta kõrval, mil Piibel oli kasutamiseks käsikirjalisel kujul.
Isiklik Piibel oli väga kallis raamat, sest selle ümberkirjutamine võttis neli aastat ning väga kallis oli ka toona paber või pärgament materjalina, nimetas Salo.
Jõulise visionäärina rõhutas Salo vajadust juba praegu, Issanda aastal 2013, tõsiselt mõtlema asuda, kuidas vääriliselt tähistada esimese eestikeelse piiblitõlke – 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton Thor Helle poolt trükis välja antud Piibli – 300. aastapäeva.
«Aasta 2039 ei ole mägede taga, aeg on plaani pidada ja mul on omad nõuanded komisjonile edasi anda,» märkis Salo, nimetades aastapäevapiibli väljaandmisele kolm tingimust: kasutada tuleks erinevaid šrifte, et oleks eraldatud algne tekst ja hilisemad lisandused ning kommentaarid; tekstide liigendus peab olema nähtav kirjapildis; teha uus ja parem tõlge, võttes selle töö aluseks soome kaasaegse piiblitõlke.
Vello Salo pani auditooriumi lugema sama kirjakohta Piibli algusest, 1947., 1997. ja 2009. aasta tõlkest. Mahlakad selgitused pühkisid saalisviibija peast viimasegi võimaliku kahtluse, miks Piiblit on vaja ühe uuesti tõlkida. Tajuti vajadust leida õigeim viis, kuidas kirjeldada Jumala sekkumist ja kaosesse korra loomist Vana Testamendi esimeses peatükis.
Luuletaja Indrek Hirv pakkus nauditava elamuse, kui ta retsiteeris nn Pirita psaltrit ehk Vello Salo ja Indrek Hirve tõlkes 2009. aastal ilmunud psalme.
Ta tunnistas, et pärast päevatööd ja väikest uinakut on tal tavaks psalme öötundidel omaette läbi laulda, seeläbi jumalasõna õige tunnetuse ning rütmini jõudes. Hirv tunnistas, et seos Piibliga pärineb lapseeast, mil vanaema talle piiblilugusid jutustas: «Lapsele ei ole vahet, kas on jutt Punamütsikesest või Joosepist ja tema vendadest, sest lugu on lugu.»
Liina Raudvassar