Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Pilt, mis puudutab kõiki

19.04.2019 | | Rubriik: Kirikuelu

Johann Köleri altarimaal „Kutsuv Kristus“ (1897) Tartu Peetri kirikus. Arhiiv

Hoolimata sellest, kas inimene seda pilti vaatab ja näeb, puudutab see siiski igat inimest, sest Jee­sus Kristus on ristil surnud eranditult iga inimese eest. Ta on surma võitnud ja on üles tõusnud. Jeesus elab!

Loen Matteuse evangeeliumi 28. peatükist lõiku, millele on pealkirjaks pandud „Jeesuse ülestõusmine“. Mind kõnetab selles tekstis üks lausekatke, millele ma varem pole tähelepanu pööranud: „ ja suure rõõmuga lahkudes jooksid nad kuulutama …“ Lähen minagi, sest haud on ju tühi, Jeesus ei ole enam hauas.
Jõuan Tartus Peetri kiriku altari ette, kus on suur altarimaal. Mõtlen, et esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik Johann Köler, kelle surmast saab tänavu 120 aastat, on teinud selle maali. Seisan ja vaatan.
See ei ole üksnes suurepärane ja imetlusväärne kunstiteos, vaid see puudutab mind. Puudutab nii, et ma laskun selle ette põlvili. Kui silmad taas üles tõstan, näen, et Jeesus Kristus, Jumala Poeg, seisab paljajalu kiviklibusel maapinnal, millel vaid üksikud ohakad. Pinnas, millel ta kõnnib, sarnaneb kõrbega, see tundub torkiv ja valus.
Tema näoilme on mõtlik, soe. Pilk ei ole suunatud minule, vaid meile. See on kõikihaarav pilk, mida ei saa endale püüda. Seisan ja imetlen.
Meenub lause Õpetussõnadest: And avab inimesele tee.
Selle altarimaali autor elas väga vaestes tingimustes, oli suure pere seitsmes laps ning Johanni kunstiõpingute eest polnud tema vanematel võimalusi maksta. Ometi, aeg läks ning temast sai maailmakuulus maalikunstnik ja Peterburi kunstide akadeemia professor. Köleri väga hea joonistamisoskus ja realismitaju võimaldavad edasi anda vahetut meeleolu, mida teema kannab.
Ma vaatan Jeesust, tema käed on välja sirutatud, justkui kutseks: „Tulge!“ Aga, samas on need käed ka justkui jagamas, julgustamas: „Ära karda!“ Värvid kõnelevad armastusest ja turvalisusest: „See on lõpetatud!“
Ta rüü on punane, punast peetakse armastuse värviks. Tema õlgadel ja kätel on roheline kangas. See on justkui ettehooldus minu ja sinu jaoks, millega ta on valmis meid kõige kurja eest varjama. Kogu maali koloriit on kuldne, selle tonaalsuse annab õhetav taevas, kus vaid mõned õrnad valged pilved.
Liive Koppel

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! (Ps 66:20)