Eestis on teadaolevalt 160 orelit ja iga orel tahaks aastas korra või kaks vähemalt hooldada.

Paljude palvete, rahaliste toetajate ja tublide meistrite abiga on mitu ajaloolist orelit oma õige kõla ja positsiooni tagasi saanud ning koguduste ja publiku teenistuses. Mõni on oma järge alles ootamas.

Haruldane orel

Valga Jaani kirikus asub tuntud saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti (1818–1905) üks paremaid oreleid, mis paigaldati Valga kirikusse 140 aastat tagasi – 1867. aastal.
Oreli on restaureerinud Olev Kents, kes parandas vilesid, taastas puhta ja ilusa kõla ning remontis lõõtsad. Algsest orelist oli säilinud 95%, kusjuures kolmandik viledest olid meistri enese kätetöö. Et tegemist oli nii väärika projektiga, toetas remonti ka Saksa suursaatkond Eestis. Orel avati taas kolm aastat tagasi.
Valga orel kuulub Euroopa 200 parima oreli hulka ja sellel võib esitada muusikat renessansist kaasaegse loominguni. Ladegasti oreleid on veel Merseburgis, Leipzigis, Weissenfelsis, Schwerinis, Poznanis, Tallinna Toomkirikus (osa vilesid), Valmieras ja Vilniuses.

Piiri- ja kultuurilinn

Valgas on publik kiriku suvekontsertidega harjunud, sellel aastal on aga tänu koguduse õpetaja Heino Nurga eestvedamisele kavas muusikat läbi terve suve. Nii kannabki see sündmusterivi pealkirja «Muusikasuvi Valga Jaani kirikus». Kontsertide repertuaar vaheldub vanamuusikast moodsate helideni.

Sellel aastal leiab Eestimaa pinnal esmakordselt aset rahvusvaheline kirikumuusika suveakadeemia, mille raames toimub Valgas Markku Mäkineni kontsert 16. juulil. 29. juulil on XXI Tallinna rahvusvahelise orelifestivali kontsert, kus Emanuele Cardi esitab barokkmuusikat. 3. augustil astub üles vanamuusikaansambel Rondellus.

Lisaks toimuvad igal suvekuu laupäeval keskpäevased orelipooltunnid, kus juunis ja juulis musitseerib koguduse organist Jüri Goltsov, augustikuus Ester Liinak.

Pööre Euroopa poole

Samal aastal, kui lõppes Valga oreli remont, kutsuti teises Eesti nurgas ellu Kadrina Kiriku Oreli Sihtasutus eesmärgiga organiseerida sealse oreli kapitaalremonti ning koguda selleks raha.

Oreli remondi initsiaator, Kadrina koguduse organist Külli Erikson oli neil päevil Brüsselis, kus tegi sisseastumiskatseid orelitundmise magistrantuuri. Eriksoni sõnul saavad kaheaastasel kursusel osalejad lisaks praktilisele orelitundmise süvendamisele teadmisi arhiiviteadusest, asjaajamisoskusi ning võimaluse osaleda praktikumides erinevates orelitöökodades.

Õppetöö toimub tsüklitena, kuu aega seal, kuu kodus. Külli Eriksonil soovitas õppima sõita orelimeister Hardo Kriisa ning mõtet toetas ka Eriksoni õpetaja muusikaakadeemias, prof Andres Uibo.

«Tänu sellele toetusele võtsin end kokku ja asusin sisseastumiskatsetele,» tunnistas mitmekülgse haridusega Külli Erikson. Õppetöö Brüsselis on küll kallis, kuid osa kaetakse Erasmuse programmist, projekti finantseerib ka Euroopa Komisjon. Erikson loodab taotleda lisa riiklikust pühakodade programmist. «Ma näen, et sellele erialale oleks siin riiklikku tellimust,» märgib naine.

Veel pool aastat tagasi rääkis Külli Erikson üsna raskemeelselt pragmaatilisest otsusest vahetada praegune kirikumuusiku eriala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koolimuusika eriala vastu – ilma pedagoogikapunktideta ei ole lihtne maapiirkonnas lisaks kirikutööle mingit tegevust leida. Et Külli on varem lõpetanud Tartu ülikooli kunstiteaduse magistrina, siis tundus mõte siduda muusika ja kunstiliste objektide tajumise oskus uueks erialaks, orelitundjaks, mõistlik ja paljulubav.   

Ajalehe trükiks ettevalmistamise ajal tuli sõnum, et Külli Erikson on vastu võetud Trossingeni muusikakõrgkooli oreliekspertiisi ja muinsuskaitse erialale.

Kodune kapitaalremont kestab

Kadrina orel on Eesti maakirikute pillide seas täiesti arvestatava suurusega – sel on 13 helisevat registrit, kaks manuaali ja pedaal.

Külli Eriksoni sõnul ei ole kevadperioodil remondiraha eriti juurde tulnud, aga suvel on plaanis kontserdisari, mis peaks tooma orelifondi pisut lisa. Regulaarselt kontserte ei toimu, kuid mõned korrad kuus siiski. Rohkem rõõmu teeb oreliasjatundjale aga see, et Kadrina pilli restaureerimise vastu on huvi üles näidanud väidetavalt parim Baltikumi orelimeister Janis Kalnins. Kadrina orelimeeskond ootab praegu tema hinnapakkumist, Külli Eriksoni sõnul oli mees orelist üsna vaimustuses.

Eelmisel sajandil tehti orelile kaks kapitaalremonti, kuid nüüd tuleb orelit remontida. Pilli üldseisundit parandaks vaid kogu mehhanismi kapitaalremont, mis annaks võimaluse orel seejärel korralikult häälestada ja intoneerida. Kellel huvi ja südant ajaloolisele pillile elu sisse puhumiseks kaasa aidata, võib kinkida orelile omanimelise vile. Registris on 54 eri nimetuse ja suurusega vilet hinnaga 200–500 krooni. Annetajate nimed jäädvustatakse plaadile Kadrina kiriku seinal.

Kristel Neitsov