Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Pillide kuninga taastamine Püha Vaimu kirikus

05.04.2019 | | Rubriik: Kirikuelu

Ülle Gunin ja Olev Kents orelipuldi hetkeseisu inspekteerimas. Tiiu Pikkur

Tallinna Püha Vaimu kiriku peaorel on restaureerimisel. Remonti on alustatud orelipuldist, sest siit peab esmalt õige signaal välja minema.

Orel on kogudusele väga oluline igapäevases muusikategevuses ja talituste pidamisel. Ka on väga populaarsed kontserdid. Pilli remondib orelimeister Olev Kents, kes oli siin Hardo Kriisa õpipoisina ametis ka oreli eelmise remondi ajal aastatel 1985–90.

Eesti suurimaid
Püha Vaimu kiriku orel on oma 72 registriga ja 4500 vilega üks Eesti suurimaid. See, eesti meistri August Terkmanni ehitatud pillide kuningas õnnistati sisse 15. detsembril 1929. Unikaalseks teeb oreli ka see, et viis registrit vilesid, mis on paigutatud kirikus altari taha kajaoreliks, võimaldavad tekitada altari taha suure oreli kaja. Kajaorelit on remonditud 2008. aastal. Kirikus on ka heas seisukorras altariorel, mis kõlab suure oreli remondi ajal.
Koguduse juhatuse esimehe Ülle Gunini sõnul on remont möödapääsmatu. „Kui me kooriga laulsime, siis kohati kõlas pill hoopis teist moodi ehk ei pidanud viisi!“ Olev Kents, kes töötab paar päeva nädalas kirikus ja teistel päevadel oma töökojas, kinnitab, et orelipult peaks valmis saama maikuuks. „Siis tahaks liikuda edasi, sest oreliviled ja kogu sisu tuleks üle vaadata.“ Ülle Gunin lisab, et kõik oleneb rahalisest seisukorrast. Puldi remont maksab 30 000 eurot ja pilli remont kokku u 150 000 eurot.

Kannatlikkust nõudev töö
Meister Kents selgitab restaureerimise üksikasju ja näitab imepisikesi detaile, mis sadade või ka tuhandete kaupa tuleb ükshaaval uutega asendada. See on peenike töö, kus kvaliteetsel materjalil on suur roll. Osa on näiteks looma jämesoolest tehtud. Tellitud on neid Saksamaalt, Ungarist ja Austriast.
„Oluline on naha kvaliteet,“ rõhutab Kents. „Orelimeistri töö on nagu juveliiritöö, kuid tavaliselt tuleb töötada külmas ja kõrgel. Mõned osad saab nii lahti võtta, et on võimalik ka töökojas edasi teha. Kui pult valmis saab, siis saab nagu otsa peale, kuid edasi läheb juba keerukamaks ja veel väga palju üksikosi tuleb asendada. Osalisel parandamisel ei ole mõtet – lõõtsakese vahetamiseks vile all tuleb terve register maha võtta – sõnaga ühe lõõtsakese vahetamiseks tuleks väga palju lammutada ja siis tasub juba suurem töö ette võtta.“
Kents ütleb, et 90aastane orel ei ole vana ja temal võib veel kaua mängida. „Vanad orelid on ikka nii 500aastased. Eestis vanim orel on Kihelkonna kiriku pill aastast 1806. Seda orelit Olev Kents hiljuti restaureeris.

Moosid oreli heaks
„Oreli remont on kallis asi ja me oleme seda ka aastaid planeerinud,“ selgitab Ülle Gunin finantsilist poolt. „Restaureerimisprogrammi alustasime detsembris heategevuskontserdiga Ylöjärvi sõpruskoguduses Soomes, kus esinesid Jaanika Kuusik ja Kristel Kiik koos organist Olga Gamsiga ja annetati 680 eurot.“
Toreda algatusega tulid välja koguduse noored, Ülle tütar Liis Gunin ja Mikk Mehike, kes alustasid moosiaktsiooni, mille müügist üks euro igalt purgilt läks oreli restaureerimise fondi. Reklaami tehakse Facebooki lehel ning seda algatust toetasid ka naiskodukaitsjad, kes ka väikese annetuse tegid. Praeguseks on moosidelt kogutud 187 eurot, kuid vajadusel on noored nõus moose veel keetma.
Tänulik ollakse koguduse liikmetele jätkuva toetuse eest, ka muinsuskaitse toetab oreli remonti. „Aastal 2029 saab meie orel 100aastaseks, mis on märkimisväärne sünnipäev, seda enam et ta on eesti meistri tehtud,“ lausub Ülle Gunin. „Tahaks, et see pill hüüaks meie lastele ja lastelastelegi jätkuvalt edasi. Mina usun küll, et me saame oma oreli parandatud.“
Tiiu Pikkur

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)