Pilistvere – heade mõtete ja koosolemise koht

20.06.2007 | | Rubriik: Määratlemata

Forssa koguduse noored Pilistvere laagris lõbusal rühmatööl.

Forssa koguduse noored Pilistvere laagris lõbusal rühmatööl.

Looduslikult kaunis Pilistvere on populaarne ja armastatud laagripaik juba pea paarkümmend aastat.

Ka tänavu suveks on registreeritud juba üle kümne erineva laagri. 5.–8. juulini toimub vabatahtlike abil korraldatud kristlik noortefestival «Järgmine peatus», mis on välja kasvanud EELK LNÜ kirikunoorte päevadest. Tegemist on tõeliselt suurearvulise osavõtjaskonnaga laagriga – päevadele oodatakse umbes 300 noort Eestimaa eri paikadest, vanuses 15–20 eluaastat.

Pilistvere koguduse diakoni Hermann Kalmuse hinnangul sai laagritraditsioon alguse juba 1983. aastal, kui õpetajaks sai Vello Salum, kelle juures kogunes seltskond erineva mõtteviisiga inimesi, et peitu pugeda Vene repressiooni eest ning üheskoos hingele kosutust otsida.

Korrapärane laagritegevus algas aga mõni aasta hiljem, kui Tallinna Kaarli kogudus Pilistveres oma leerilaagreid pidama hakkas. Laagreid, nendib Kalmus, saadab kogu aeg vaimne jõud ja sihikindlus. «Meil on alati olnud mingi eesmärk ja soov vaadata kaugemale. Heade ideedega tullakse kaasa.» See on Kalmuse arvates andnud innustust arvukateks ettevõtmisteks, mille käigus on ühiste jõududega Navesti jõe soostunud ja võsastunud luhale rajatud ilusad tehisjärved ja saared ning taastatud ajalooline Pilistvere koguduse pastoraadimaja põliste tammede all.

Kuigi enamjaolt toimuvad Pilistveres kristlikud laagrid, pole Kalmuse kinnitusel koht suletud ka ilmalikele: «Me ei tee valikuid, sest loodame oma vaimsusega ka teisi puudutada.»

Noortepäevadel sügavam sisu

Kahe nädala pärast algab Pilistveres suve suurim laager – traditsiooniline kristlik noortefestival «Järgmine peatus». Sellel aastal on päevade teemaks «Second hand – teine käsi». Koos noortega püütakse leida vastuseid küsimusele, miks tarbimine, igasuguste asjade endale soetamine on meie elus nii tähtis.

Kalmuse sõnul võiks iga noor mõelda oma ajaveetmisvõimalustele: «Lisaks sellele, et üritus on lihtsalt lahe, on kiriku noortepäevadel sügav sisu ja igaviku pilk, see on see, mida ei paku ükski teine festival ega kontsert.»

Põnevaid üritusi on rohkelt – päevakava koosneb palvustest, rühmatöödest, mängudest, heategevusüritusest, kontsertidest, jumalateenistustest ning teema arutelust erinevate külalistega. Näiteks on lubanud kõnelema tulla kirjanik Kadri Kõusaar ja ärimees Aldo Vinkel, kontserte annavad bändid Black’N’White, Crux, Metanoia, Trepikoda jpt.

Kalmuse kinnitusel on festivali korraldajad professionaalid ja üritus saab olema väga heal tasemel.Kes pole veel jõudnud ennast laagrisse registreerida, saab seda soodsamate hindadega teha enne jaanipäeva. Täpsema info registreerimise, hindade ja ürituste kohta leiab kodulehelt www.jargminepeatus.ee.

On tänulik sõprade toetusele

Pilistvere laagrikeskuses on kujunenud kindel sõpruskond, kes igal aastal laagrisse koguneb, seetõttu saab Kalmuse sõnul kindel olla teatud arvule inimestele, kes alati tulijad on, tagades laagrikeskuse pideva toimetuleku. Traditsiooniliselt  käivad igal aastal Pilistveres külas Tallinna Kaarli ja Jaani, Viljandi Jaani, Tartu Pauluse kogudus ning Laste ja Noorsootöö Ühenduse liikmed. Pilistvere on ka Viljandi praostkonna ametlik laagrikeskus.

Tallinna Kaarli koguduse näol on tegemist Pilistvere sõpruskogudusega, kes on väikesele maakogudusele oma toetava õla alla pannud. Kaarli koguduse iga-aastases eelarves on koguni toetus Pilistvere arenduseks.

Lisaks on Pilistvere laagrikeskuse kujundamisel suureks abiks olnud sõpruskogudused Soomes – Pälkanes ja Säkyläs, kes on keskust abistanud alustades remonditöödest ja lõpetades söögiriistade muretsemisega.

On rõõmustav, et ühte Kesk-Eesti asulasse nii üksmeeles ja sügava vaimsusega ikka ja jälle kogunetakse.

Merje Mänd

3 Kommentaari artiklile “Pilistvere – heade mõtete ja koosolemise koht”

  1. Külaline ütles:

    miks ei räägi,et kristlik kirik aegunud on,seda ei sallita,nii palju vaenu külvanud moslemite hulgas ja igal pool orja pidanud ja indiaanlasi tapnud,jeesus ütles ju,et mul palju teile rääkida,aga sa ei saa aru millestki totakas

  2. Külaline ütles:

    Mis kommentaariumiga lahti siis on?

  3. Külaline ütles:

    Parem kaotage see kommenteerimisvõimalus üldse ära! Kui teoloogias täiesti asjatundmatu peatoimetaja on mudeliks, mille järgi kommentaar kas läheb või ei lähe, siis on kommentaarium sisuliselt surnud.

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)