Pikaealisus

Kes ei tahaks kaua elada ilma haiguste ja vaevusteta?  Olla ärgas veel vanas eas, füüsiliselt terve ja laitmatult töötava mõistusega, ilma mäluhäirete ja hajameelsuseta.
Aga me tormame ja askeldame, meil on kiire ja oleme tihti stressis. Uni kaob ja elumõnu haihtub. Pole siis ime, et meie mehed surevad 10 aastat varem kui naised, sest meeste rahmeldamine ületab naiste oma. Euroopas elavad mehed naistest keskmiselt 7,5 aastat vähem. Aga enne tööstusrevolutsiooni, 1840. aasta paiku, elasid naised meestest ainult üheksa kuud kauem.
On ka arvamusi, et see tuleneb sellest, et naistel on kaks X-kromosoomi, meestel üks X- ja üks Y-kromosoom. Seetõttu puudub meestel geneetiline «varukoopia» juhuks, kui üks X-kromosoom peaks defektseks muutuma. Lindudel on vastupidi: isaslindudel on varukoopia, emastel mitte, ning isaslinnud elavad emastest kauem.
Aga nii kummaline kui see ka pole, uurimused on näidanud, et kloostrite rahus elavad mehed ja naised pikaeliseks võrdselt. Kuidas siis kloostrielu annab pika elu ja mis kõige imelikum – mehed ei sure naistest varem? Kõigepealt – seal on rahu! On range päevarežiim ja toitutakse väga tervislikult, kuid kasinalt. On ka selgeks tehtud, et paast mõjub ajule ja üldse tervisele hästi. Näiteks kartuusi mungad ja nunnad paastuvad tihti. Reedesel päeval söövad nad ainult üks kord vett ja leiba. Lihast ollakse täiesti loobunud.
Üldse on kartuusi mungad ühed kõige eeskujulikumad kloostrielanikud maailmas. Püha Bruno rajas selle ordu 11. sajandil ja see on läbi ajaloo toiminud muutusteta. Kartuusi mungad elavad argipäeviti oma kongides eraldi. Ainult pühapäeviti tulevad ühisele jumalateenistusele. Nad vaikivad enamiku ajast, nende elu on palve ja kontemplatsioon.
Kartuusi munk maetakse pärast surma nimetusse hauda. Nende karmi elu tulemuseks on pikaealisus. Kui paavst Urbanus X tahtis leevendada kartuusi kloostri karme reegleid, siis saatis peaklooster 26 munka, kes olid 88 kuni 90 aasta vanused, saadikutena paavsti juurde paluma, et ta loobuks kloostrireeglite muutmisest. Kui paavst nägi neid elujõulisi vanakesi, siis loobus ta oma kavatsusest ning klooster on kestnud siiani nii, nagu ta oli alguspäevil.
Jah, paljustki peab loobuma, et saada rahu tänapäeva maailmas. Luther tegi valesti, kui kaotas omal ajal kloostrid. Just kloostrid on need kohad, kus inimesed võivad leida enda, leida rahu ja leida Jumala.
Ja nüüd on tekkinud ka luterlikus maailmas uus kloostriteihalus, on ka mõned rajatud. On tekkinud uusmunkluse liikumine ning väga populaarseks on saanud raamatud mungaelust kloostrites ja erakutest. Inimene otsib rahu ja õndsust oma hingele.
Ei aita agitatsioon suitsu ja viina vastu, on vaja täielikku loobumist, elada vaimus ja käia vaimus, sest lihalik elu toob surma, vaimus aga elatakse igavest elu Jumalale.
Jaan Tooming

Toimetuse kirjakast:
Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee