Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Piiskopliku nõukogu ettepanek EELK ühtse peajumalateenistuse korra koostamiseks

18.01.2023 | | Rubriik: Kirikuelu

Seadke oma asjad korda, laske endid julgustada, olge üksmeelsed, pidage rahu! Küll siis armastuse ja rahu Jumal on teiega!                                 (2Kr 13:11)

Hea EELK vaimulike konverentsi liige

Armas ametivend ja ametiõde

EELK konsistoorium esitab vaimulike konverentsile aruteluks ja otsustamiseks piiskopliku nõukogu ettepaneku EELK ühtse peajumalateenistuse korra koostamiseks. Palume Sinult vaimulike konverentsil aktiivset kaasamõtlemist, vastutustundlikku otsustusvalmidust, vennalikku heatahtlikkust ja Kiriku Issandat usaldavat meelt, et osaleda ühiselt meie kiriku liturgilise tuleviku kujundamisel.

Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on käimas uue lauluraamatu koostamine, mis praeguste plaanide ja töögraafiku kohaselt peaks esitatama kirikukogule heakskiitmiseks 2024. aastal. Kuigi uus lauluraamat sisaldab suurt osa praegu kasutusel olevast „Kiriku laulu- ja palveraamatust“, on uue lauluraamatu ilmumise ja kasutuselevõtu näol tegemist uue lehekülje pööramisega meie kiriku ajaloos. Lauluraamatu koostajad on algusest peale pidanud oluliseks võimalikult paljude inimeste kaasamist sellesse protsessi – ilmselt mitte kunagi varem pole lauluraamatu koostamisel oma panuse andnud nii suur hulk inimesi, alates fookusgrupiintervjuudes ja küsitlustes osalejatest kuni lauluraamatu toimkondade liikmete, laululoojate, tõlkijate ja redigeerijateni välja.

Lauluraamatut koostatakse kirikukogus 27.11.2019 heaks kiidetud kontseptsiooni kohaselt, mis määrab kindlaks lauluraamatu ülesehituse. Lauluraamatu kontseptsioonis on ette nähtud esitada uue lauluraamatu III osas „Jumalateenistused ja palvused“ järgmised liturgilised osad: 1) armulauaga jumalateenistuse (missa) kord või korrad, mis vastavad kirikukogu poolt heaks kiidetud kirikukäsiraamatule või piiskopliku nõukogu poolt kehtestatud korrale; 2) sõnajumalateenistuste kord või korrad, mis vastavad kirikukogu poolt heaks kiidetud kirikukäsiraamatule või piiskopliku nõukogu poolt kehtestatud korrale; 3) päevapalvuste (tunnipalvuste) korrad; 4) mõned universaalsed palvuse korrad kirikus ja väljaspool kirikut kasutamiseks; 5) kiriklike talituste kordade osas esitada ristimise, konfirmatsiooni, laulatuse ja matuse tutvustused. (EELK uue lauluraamatu kontseptsioon, otsus 8.1)

EELK põhikiri ütleb, et „Jumalateenistuste ja kiriklike talituste kord määratakse kindlaks kirikuseadustikus ja asjakohases käsiraamatus“ (EELK põhikiri § 6 lg 3) ning kirikuseadustik täpsustab, et „jumalateenistust peetakse kirikukogu heakskiidetud käsiraamatu või piiskopliku nõukogu kehtestatud korra järgi“ (KS § 9, lg 2). Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus puudub kirikukogu poolt heaks kiidetud kirikukäsiraamat – alates 2008. aastast on piiskopliku nõukogu otsusega kehtestatud kehtivate liturgiliste kordadena Agenda (ilmunud 1951. aastal Uppsalas, kordusväljaanded 1979 ja 1994) ning Kirikukäsiraamat (ilmunud 2009. aastal, eelnõu valminud 2007. aastal).

Kahe liturgilise korra paralleelne ja võrdväärne lubatavus tähendab tegelikkuses paljusid erinevaid kombinatsioone ja modifikatsioone, mille tulemusena on viimastel kümnenditel kasvanud meie kiriku liturgiline mitmekesisus ja eriilmelisus. See aga omakorda on toonud ja toob kaasa probleeme eriti just uue põlvkonna vaimulike ja koguduseliikmete kasvatamisel, kes ei ole seotud ühe või teise koguduse või piirkonna pikaajaliste traditsioonidega, kuid tahaksid tunda end jumalateenistustel ühtviisi koduselt kogu EELKs, nii Tallinnas kui Vastseliinas, nii Valgamaal kui Saaremaal.

Seoses uue lauluraamatu koostamisega on EELK konsistoorium ja piiskoplik nõukogu korduvalt arutanud peajumalateenistuse korra ühtlustamise vajadust ja võimalusi ning teinud 15.6.2021 järgmised otsused:

Ühtse peajumalateenistuse korra lähteülesande aluseks on Kirikukäsiraamatu (2009) missa kord, milles on tehtud viis muudatust selleks, et mugandada seda võimalikult vastuvõetavaks neile kogudustele, kes on pidanud ja peavad praegu peajumalateenistust Agenda (1951) alusel. Seega on esitatud kavandi puhul tegemist mitte uue või veel uuema liturgia loomisega, vaid koosmeele ja ühtsuse taotlemisega praegu kehtivate liturgiliste kordade ja nende kasutajate vahel.

Konsistoorium on piiskopliku nõukogu otsuste ja ettepanekute tutvustamiseks ning tagasiside kogumiseks mõeldud piirkondlikud arutelud otsustanud läbi viia 2023. aasta jaanuaris toimuval vaimulike konverentsil, mis on selleks otstarbeks kõige sobilikum formaat. Konverentsi esimesel päeval toimuval ettekandel tutvustatakse EELK liturgilist konteksti, ajalugu ja hetkeolukorda ning uue lauluraamatu koostamisest lähtuvat piiskopliku nõukogu otsust EELK ühtse peajumalateenistuse korra kavandi koostamiseks. Seejärel leiab aset töötubade vormis arutelu, kus erinevate praostkondade vaimulikud praostide juhtimisel saavad avaldada piiskopliku nõukogu ettepaneku ja ühtse peajumalateenistuse korra kavandi lähteülesande osas arvamust, arutleda ning teha ettepanekuid. Teisel konverentsipäeval tutvustavad praostid arutelude tulemusi ning arutelu jätkub konverentsisaalis. Seejärel toimub konverentsil hääletus konsistooriumi ettepaneku üle. Konverentsi hääletustulemus ja kogutud ettepanekud on sisendiks piiskoplikule nõukogule ühtse jumalateenistuse korra kavandiga edasi töötamiseks.

Hea vaimulike konverentsi liige! Uue lauluraamatu koostamine pakub meile ajaloolise võimaluse astuda oluline samm edasi oma kiriku ühtsuse suunas, ületada kunagised liturgilised erimeelsused ning saavutada olukord, kus peajumalateenistust peetakse meie kirikus ühtse korra alusel, mis loomulikult jätab endiselt võimaluse teatud valikuteks ja kohalikeks tavadeks. See ei vähenda ega tasalülita erinevaid vagaduslaade ja liturgilist loomingulisust, mis on kiriku rikkus, vaid annab võimaluse ühel meelel ning suust ja südamest kiita ja ülistada kolmainu Jumalat ning tunnistada oma usku.

Rahusooviga

Marko Tiitus,

EELK jumalateenistuselu ja hariduse assessor

LISA: Piiskoplikus nõukogus 15.6.2021 heaks kiidetud ühtse peajumalateenistuse korra lähteülesanne

EELK põhikirja § 39 punkti 1 alusel EELK piiskoplik nõukogu otsustab:

1. Lähtuvalt piiskopliku nõukogu 30.05.2018 otsustest 3.1 ja 3.2 koostada EELK ühtse peajumalateenistuse korra (missa ja sõnajumalateenistuse korra) kavand, mis lisatakse uude lauluraamatusse.

2. Võtta EELK ühtse peajumalateenistuse korra (missa ja sõnajumalateenistuse korra) kavandi puhul aluseks Kirikukäsiraamatu missa ja sõnajumalateenistuse kord, viies sellesse sisse järgmised muudatused:

1) võtta kasutusele ühe võimalusena Agendas sisalduvad algussalmid introituspsalmi asemel,

2) lisada enne absolutsiooni võimalus pihiküsimuse küsimiseks,

3) anda võimalus usutunnistuse paigutamiseks evangeeliumilugemise järel enne jutlust,

4) näha selgemalt ette võimalus kantslisalmi laulmiseks jutluse järel,

5) redigeerida Kirikukäsiraamatu armulaua seadmise palve H selliselt, et selle sõnastus vastaks Agenda armulaua seadmise palvele II.

3. Kiita heaks EELK ühtse peajumalateenistuse korra (missa ja sõnajumalateenistuse korra) kavandi lähteülesanne (lisatud).

4. Konsistooriumil viia p. 1 ja 2 nimetatud otsuste ja ettepanekute tutvustamiseks ning tagasiside kogumiseks läbi piirkondlikud arutelud, mille tulemusel võib piiskopliku nõukogu kavandi lähteülesannet täiendada.

Peapiiskop Urmas Viilma

Konsistooriumi ettepanek EELK vaimulike konverentsile hääletamiseks:

1. Toetada EELK piiskopliku nõukogu otsust 15.6.2021 koostada EELK ühtse peajumalateenistuse kord (missa ja sõnajumalateenistuse kord), mis lisatakse uude lauluraamatusse.

2. Toetada EELK piiskopliku nõukogu otsust võtta EELK ühtse peajumalateenistuse korra koostamisel aluseks EELK Kirikukäsiraamatu (2009) missa ja sõnajumalateenistuse kord, viies selles sisse piiskopliku nõukogu poolt heaks kiidetud muudatused selleks, et käsiraamatus sisalduvad liturgilised korrad oleksid kohandatavad Agendat (1951) kasutavatele kogudustele.

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. (Ps 66:5)