Piiskoplik nõukogu vaagis diakoniametiga seonduvat

Teisipäeval, 19. aprillil toimunud piiskoplikul nõukogul arutati põhjalikult diakoniametiga seotud küsimusi.
Peapiiskop Urmas Viilma juhatas teema sisse, tuues esile teoloogilise probleemi, kas diakon võib armulauda pühitseda või mitte. Sellega on olnud kirikus küsimusi ning peapiiskop pidas oluliseks, et piiskoplik nõukogu neid arutaks. Kuulati kahte ettekannet.
Tauno Teder keskendus diakoniameti mõistmisele, lähtudes nii EELK seadusandlusest kui ka oikumeenilisest kontekstist. Diakon on ordineeritud, kuid tema ordinatsioon erineb preestriordinatsioonist. Diakon on ennekõike koguduse vaimuliku abiline, kes aitab teda koguduse teenimisel. Peapiiskop võib anda diakonile eriõigusi, nagu näiteks armulaua pühitsemise õigus.
Tauno Teder tõdes, et diakoniamet võib olla nii kutsumus ja eluaegne amet kui ka üleminekuaste teel preestriametisse. Üldjuhul saab osa diakonitest pärast haridusnõuete täitmist preestriks. Kuid kõik ei läbi seda astet. Teder leidis, et peapiiskopi antavad eriõigused nagu armulaua seadmise õigus on diakoni rolli hägustavad. Samas on selleks pragmaatiline põhjus: kogudustel pole vaimulikke. Haridusnõuete mittetäitmisel võiks luua taas aseõpetaja ameti.
Marko Tiitus kõneles diakoni haridus- ja kutsenõuetest ning erialasest ettevalmistusest ja kutseõppest. Miinimumtase diakonikoolitusse astumiseks on 30 EAP (Euroopa ainepunkti), kõigist ainetest vähemalt 3 ja praktilisest usuteadusest vähemalt 9 EAPd. Koolitusele võtab vastu konsistoorium.
Tiitus pakkus, et kuna diakoniamet on kuulutamise ja teenimise amet, siis võiks diakoniks saada inimene, kellel on bakalaureusetasemel või rakenduskõrgharidus. Tiitus leidis, et senisest miinimumist (30 EAP) ilmselt ei piisa tänapäeval diakoni ametiülesannete täitmiseks.
Armulaua pühitsemise õigus peaks diakoni puhul olema siiski erand, mitte bürokraatlik toiming, millega selle õiguse saab suhteliselt lihtsalt. Ka Tiitus leidis, et aseõpetaja amet võiks olla haridusnõuete mittetäitmise korral loogilisem variant kui diakoniamet, millega kaasneb armulaua pühitsemise õigus.
Arutelu tõi diakonile armulaua jagamise õiguse andmise küsimuses nii poolt- kui vastuargumente. Kokkuvõtvalt tõdes peapiiskop, et ükshaaval võib vaadata seniseid pikaajalisi diakoneid ja teha neile erikursus ning selle läbimise järel ordineerida nad preestriks, rõhutades seda, et see on erandjuhtum. Piiskopliku nõukogu koosolekul kuulati veel piiblitundi, arutati kiriku keskkassaga seonduvat ja vaimulikega sõlmitavate töölepingutega seotud küsimusi. Praostid esinesid refleksiooniga. Lõpuks arutati piiskopliku nõukogu kogunemise sagedust ja formaati.
Kaido Soom