Piiskopisau on karja kaitseks edasi antud

2. veebruaril seadis peapiiskop Jaan Kiivit, keda assisteerisid väliskirikute peapiiskopid, Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peapiiskopi ametisse EELK XXVI Kirikukogu poolt valitud Andres Põderi.

Kargel küünlapäeva hommikul Toompeale rühkides uitas mõte Tartu rahu radadel riivates möödaminnes Jeesuse templissetoomise sündmusi ning maabus viimaks käesolevas hetkes – elavas ajaloos, mille tunnistajaks oli tohutu rahvahulk Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.

Õhus valitses äärmine pidulikkus ja pole ka ime, sest sellist tseremooniat kirikus tihti ei toimetata. Sestap hõljus pühakoja võlvide all eriline ootus – vaid hetked lahutasid meid Andres Põderi peapiiskopi ametisse õnnistamisest.

Pidulikus rivis

Kirikukellade ning Ene Salumäe mängitud võimsate orelihelide saatel sammusid kirikusse diakonid, kelle järel peaaegu kogu ülejäänud EELK vaimulikkond. Nii musti talaare kui ka valgeid albasid kandvad hingekarjased moodustasid kaks rivi terve vahekäigu pikkuses kuni altarini välja, moodustades justkui sillutatud tee piiskoppide tulekuks inimspaleeri. Silma jäi viimaste aastatega oluliselt kasvanud noorte vaimulike hulk EELKs.

Jumalateenistusel olid pidulikku sündmust tunnistamas teiste konfessioonide esindajad Eestist, partner- ja koostöökirikute esindajad, paguluskirikust lisaks peapiiskopile abipresident Rein Puusepp, praostid Thomas Vaga ja Ingo Tiit Jaagu. Inglismaalt oli kodumaale sõitnud Lagle Heinla ja Ameerika idarannikult Heino Nurk.

Kannatlikult ning veidi ärevalt oodati kõige auväärsemat seltskonda, kes viimaks Jaak Nikolaus Lemmensi «Marche Pontificale» saatel kirikusse sammus.

Protsessiooni lõpus tuli kõige viimasena peapiiskop Jaan Kiivit, käes karjasekepp, mille esimeseks omanikuks oli EELK esimene piiskop Jakob Kukk.

Pärast ühist alguslaulu ja -tervitust jätkas Jaan Kiivit teenistust kõnega, mille aluseks oli Johannese evangeeliumi 21. peatüki 16. salm: «Hoia mu lambaid kui karjane!» Seejärel luges kirikukogu abijuhataja Priit Kama ette kirikukogu otsuse peapiiskopi valimise kohta.

Liturgiat ilmestasid ning elavdasid Tallinna praostkondade koorid Piret Aidulo dirigeerimisel. Nende esituses kuuldi ka sellel suvel toimuvate kirikupäevade pealaulu «Tarkuse allikas». Laul põhineb Õpetussõnadel ning selle on loonud Piret Pormeister-Rips.

Ametisseseadmine

Teenistus jätkus tavapärase pihitalituse, laulu ning lektsioonidega, mispeale uus peapiiskop kantslisse astus ning küünlapäeva puhul temaatilise jutluse pidas. Enne veel, kui asuti kõige tähtsama osa juurde, tunnistas tulevane peapiiskop koos kogudusega oma usku Nikaia usutunnistuse sõnadega.

Pärast seda astus altarisse Jaan Kiivit, et alustada pidulikku pühitsemise tseremooniat. Andres Põder tõotas Jumala abiga püsida kindlalt oma usus, täita peapiiskopi ülesandeid ning igati kaasa aidata Kristuse kiriku ülesehitamisele ja kasvamisele kogudusele eeskujuks olles.

Pärast pühalikke tõotusi pühitses Jaan Kiivit koos kaheksa ametivennaga vennaskirikutest käte pealepanemisega Andres Põderi piiskopiks ja seadis ta peapiiskopi ametisse. Teda assisteerisid Rootsi Kiriku peapiiskop Karl Gustav Hammar, Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Jukka Paarma, E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo, Portsmouthi piiskop ning Canterbury peapiiskopi esindaja Inglismaalt Kenneth Stevenson, Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Janis Vanags, Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku piiskop Martin Hein ja Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Karl Kohlwage Saksamaalt ning Gerard Knoche, Delaware-Marylandi Sinodi piiskop Ameerika Ühendriikidest.

Seejärel saadi osa pühast armulauast, mida vaimulikud jagasid mitmel pool kirikus, pärast mida andis peapiiskop Andres Põder kogudusele oma õnnistuse.

Õnnistus ja lähetus

Lõpuks kõlas Toomkiriku iidsete võlvide all luterliku kiriku hümn «Üks kindel linn ja varjupaik». Lõpuprotsessiooni muutis eriti pidulikuks Jaanus Torrimi peapiiskopile tänuks koosoldud aastate eest pühendatud teos «Toccata Festivo Pontificale», mis kõlas autori enda esituses.

Pole olemas midagi, mis oleks liiga pidulik. Nii ei saa seda öelda ka peapiiskopi õnnistamise kohta. Ent võib öelda, et see oli ülev. Südamed said ülendatud, rõõm kirikupea ametisseseadmisest kandus inimeselt inimesele edasi kui laine. Teenistuse lõppedes oli kirikurahvas väga elevil – igaüks meist oli saanud oma osa pühitsusest.

Pärast protsessiooni lõppu läks Andres Põder tagasi altari ette, et võtta vastu õnnitlusi. Inimesed püüdlesid vastvalitud peapiiskoppi õnnitlema. Seal nad seisid, peapiiskop Andres Põder ja tema abikaasa Marje, õlg õla kõrval, et vastu võtta õnnitlusi ja häid soove tähtsa sündmuse puhul.

Toomkiriku seinal rippuvale tahvlile on raiutud Andres Põderi kaheksa eelkäija nimi. Praegune peapiiskop on arvult üheksas. Läksime meiegi teiste seas kätt suruma. Lilled, naeratused ja soojad pilgud… Meiegi saime sellest osa.

Jumal hoidku ja kaitsku Andres Põderit igas tema ettevõtmises, igas tema päevas!