Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Piiskopid kohtusid Haapsalus

26.08.2020 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Piiskopid esmaspäevasel jumalateenistusel Haapsalu toomkirikus. Vasakult EELK emeriitpeapiiskop Andres Põder, piiskop Einārs Alpe, piiskop Joel Luhamets, EELK peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, Läti Evangeelse Luterliku Kiriku (LELK) peapiiskop Jānis Vanags, piiskop Hans Jönsson, Haapsalu Püha Johannese koguduse abiõpetaja Kristo Hüdsi. LELKi Facebooki-leht.

Haapsalus said 23.–26. augustini kokku Baltimaade luterlikud piiskopid.

EELK poolt võtsid kohtumisest osa peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, piiskop Joel Luhamets, kantsler õp And­rus Mõttus, assessor Kad­ri Eliisabet Põder ja õp Anne Burghardt. Läti Evan­geel­set Luterlikku Kirikut esin­­dasid peapiiskop Jānis Va­nags, piiskopid Hans Jöns­son ja Einārs Alpe ning praost Andris Krauliņš. Ko­roo­napiirangute tõttu jäi vii­masel hetkel tulemata Leedu Evangeelse Luterliku Kiriku piis­kop Mindaugas Sabutis, kes osales kohtumisel interneti vahendusel.

Tihenevad sidemed

Selliseid Balti kirikujuhtide koh­tumisi on toimunud varemgi, ent 2018. aastast korraldatakse neid igal aastal. Tunamullu ko­guneti Riias, mullu Vilniuses ning tänavu olid võõrustajateks eestlased.

EELK välissuhete assessor Kadri Eliisabet Põder selgitas Eesti Kirikule, et Läti ja Leedu on meie naabrid ning ka meie ühiskonnad on üsna sarnased. Seetõttu on kohtumiste pea­mi­ne eesmärk vahetada infot sel­le kohta, kuidas Balti kirikud oma tööd ja suhteid riigiga korral­davad.

Seni on Põdra kinnitusel EELK koostöö teiste Balti luter­li­ke kirikutega toimunudki ai­nult kirikujuhtide tasemel. Kiriku­elu kui terviku seisukohast aga on meie sidemed lõuna­naab­ritega siiski märksa tagasi­hoidlikumad kui Soome ja Sak­samaa partnerkirikutega.

Infovahetust on Põd­ra hinnangul siiski tihen­da­­nud peapiiskop Urmas Viil­­ma valimine Luterliku Maailma­liidu Kesk- ja Ida-Euroopat esin­davaks asepresidendiks. „Ase­presidendi üheks ülesandeks on tunda hästi oma piirkonna ki­rikute olukorda, nende mu­re­sid ja rõõme, väljakutseid ja arenguid ning olla nende tasa­kaalukaks selgitajaks ja vahendajaks globaalsel tasan­dil,“ selgitab Põder. Seetõttu on ühtlasi tihenenud EELK si­de­med nii Läti ja Leedu kui mitme teisegi meie regioonis asu­va kirikuga.

Aktuaalsed küsimused

Tänavu oli arutelude üks põ­hi­teema mõistagi COVID-19 epideemiast tingitud eriolu­kord, mis tõstatas Põdra sõ­nul kirikute jaoks hulgaliselt mit­mesuguseid teoloogilisi, hin­­gehoidlikke ja praktilisi kü­si­musi.

Selgus, et Eesti riik on ol­nud palju heldem kirikutele ko­roo­nakriisi tõttu materiaalset tuge andma kui Läti ja Leedu. Muidu on probleemid olnud sarnased. Näiteks Leedu piiskop nentis, et ka pärast piirangute lõppu on kirikulisi varasemast vähem, kuid see-eest on süvenenud ini­mes­te isiklik palveelu. Lätis aga lükkus epideemia tõttu järg­misesse aastasse kiriku üld­sinod, mida seal peetakse kord iga nelja aasta järel.

Olulise osa nõupidamisest hõl­mas Põdra sõnul infovahetus kirikute elus toimuva kohta. Näi­teks peapiiskop Vanags rääkis lät­laste kavast viia sealses ki­rikus sisse diakoniamet. Sel­les­se ordineeritaks ainult mehi, nais­tel oleks võimalik aga saada pea­miselt hoolekandetöö ja hari­dusega tegelevateks diako­nis­­sideks. Peapiiskop Urmas Viil­ma tutvustas lätlastele ja lee­dulastele omakorda meie tööd uue lauluraamatu ja piib­li­­tõlke ning kiriku õigus­re­for­mi alal.

Pikemalt arutati lätlaste init­siatiivil veel oikumeenilise koos­töö küsimusi. Nad olid nimelt väga huvitatud Eesti Kirikute Nõu­kogu tegevusest ning sel­le kogemuste rakendamise võima­lusest Läti oludes.

Lisaks koosolekutele ja osa­dus­hetkedele tutvusid koh­tu­misest osavõtnud Haapsalu piis­kopilinnusega ja teiste ko­ha­like vaatamisväärsustega, ent ka Läänemaa kirikueluga. Ei­le oli kavas väljasõit Vormsi saa­rele ja Ridalasse, täna aga rannarootsi muuseumi külas­tus.

Avalikkuse tähelepanu

Ka linnarahvas sai mitmel moel kirikujuhtide kokkusaamisest osa. Näiteks võis pühapäeval Haapsalu toomkirikus kuulda peapiiskop Vanagsi lätikeelset jutlust kaotatud drahmiraha tähendamissõna alusel. Tõl­kis emeriitõpetaja Valdek Jo­han­son.

See kirjakoht näitab Lä­ti kirikupea sõnul, et Ju­mal ot­sib ja päästab kõiki ka­du­­­nuid, ka neid, keda ini­me­­­sed väärtusetuiks pea­vad. Ent jutlustaja juhtis ki­­­ri­kuliste tähelepanu sellele­gi, et mõistuloos leidis lesk­nai­ne kadunud raha tänu ko­ri­stamisele. Ka meie ei peaks Vanagsi sõnul püüdma mit­te parandada ühiskonda, vaid en­nekõike iseennast. Alus­ta­da võiks justnimelt oma­en­da toa kordategemisest ja kaunistamisest ning sinna pal­ve­koha sisustamisest.

Ent piiskoppide kohtu­mi­ne ei puudutanud ainult kirikurahvast, vaid päl­vis kohapeal laiematki tähele­pa­­nu. Nii avaldas ajaleht Lää­ne Elu Vanagsi jutluse täis­ma­­hus ning tegi temaga ka intervjuu. Haapsalu lin­na­­pea Urmas Sukles kor­raldas aga esmaspäeva õhtul piiskopilinnuses kiriku­juh­ti­de­le vastuvõtu.

Rain Soosaar

Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)