Esileht » Uudis » Uudised »

Piiskop, kes sai leeriõnnistuse Narvas

13.02.2013 | | Rubriik: Uudised

Piiskop Aarre Kuukauppi tähistab 14. veebruaril 60. sünnipäeva.

20. jaanuaril 1996 algas Ingeri kiriku ajaloo täiesti uus etapp. Iidne kirik sai endale esmakordselt oma rahvusest piiskopi. Toonases kiriku keskuses Kelttos ordineeriti piiskopiks Aarre Kuukauppi. Seni olid piiskopiametit pidanud ikka mujalt tulnud töötegijad, sealhulgas ka eestlased. 20. saj eesti koguduste piiskopid Oskar Palsa ja Aleksander Jürgenson teenisid samuti rasketel aegadel ingeri kogudusi.

Leeriõnnistus Narvas
Aarre Kuukauppi on sündinud 14. veebruaril 1953 Paadjärvil Karjalas Petroskoi lähistel. Kirikuga, mis toona ainult põranda all eksisteeris, sidus teda kodu ja vanemate usk. Eestimaaga tekkis side väga varakult: 1968. a sai ta leeriõnnistuse Narva Aleksandri koguduses.
Ise nimetab ta oma vaimuliku kasvamise lätteks Soome Raadio saateid, mida ema igal hommikul kell kuus kuulas. Samuti igapühapäevaseid jumalateenistusi. Suureks eeskujuks oli vanaema Katre, kes alles täisealisena leidis tee Jumala juurde. Ka vennad Viljo ja Eero leidsid tee Jumala juurde, vend Eero on koguduseõpetaja Toksova koguduses.
Kindlasti olid tõukejõuks kodused palvekoosolekud, mida ema pidas väga vajalikuks usu ja rahvuse säilimiseks. Hiljem kogus Aarre juba enda poole lapsi pühapäevakooli. Ta osales aktiivselt ka 1977. a ametlikult registreeritud Puškini koguduse noortetöös.
Küllap nii leidis teda ka taastatud Ingeri kiriku esimene piiskop Leino Hassinen ja tegi ettepaneku astuda diakoonilistele kursustele. Leino Hassinen oli viimaks ka see, kes piiskopiameti edasi andis.

Ingeri kirik areneb
Esimesed töötegijad tulid taas Eestimaalt: õpetajad Elmar Kull ja Paul Saar Petroskoi koguduse algust kandmas ja Harri Mõtsnik Puškinis. Ingeri kirik taastus esmalt EELK Ingeri praostkonnana. Eesti iseseisvumise ajaks olid aga kogudused valmis tegutsema iseseisva kirikuna. Siis oli Aarre Kuukauppi juba Keltto koguduse õpetaja. Kelttos tekkis Ingeri kiriku vaimulik seminar, mis kasvatas uusi töötegijaid.
Praegune Ingeri kirik on midagi muud, kui see ajaloos kunagi varem on olnud. Esiteks on see ületanud Rootsi ajast päritud piirid. Represseeritud ingerlastest ellujäänud üle Venemaa on olnud sillaks.
Ja kuigi Ingeri kirik on muutunud märgatavalt venekeelseks, on see üks reformatoorseid märke, et igale rahvale tuleb evangeeliumi kuulutada tema oma keeles.
Ingeri kirikusse kuulub umbes 75–80 registreeritud ja sadakond registreerimata kogudust, kes põhiliselt kogunevad kodudes.
Ingeri kiriku hooldada on ka kaks Venemaal asuvat eesti kogudust: Ülem-Suetuki ja Peterburi Jaani kogudus. Ülemkarjasena hooldab neid piiskop Aarre Kuukauppi, olles seega ka eesti rahva käekäigu eest vastutav.
Peterburi Jaani kirikus sõlmiti 19. veebruaril 2011 ametlik koostööleping Eesti ja Ingeri kiriku vahel. Tunnustades seda Jumala armust kantud tööd on ka Eesti kirik tänumeeles annetanud piiskop Aarre Kuukauppile oma Teeneteristi I järgu ordeni.

Taas tunnistuskirikuks saanud
Surve ja kannatused lisavad sisemist jõudu. Elava arutelu objektiks on saanud küsimus, et Ingeri kirik saaks laieneda Soome, kus oleks võimalik teenida rahvuskaaslasi.
Möödunud aasta 16. septembril ordineeris piiskop Kuukauppi Ingeri kirikus õpetajaks kolm SLEY (Soome Luterlik Evangeeliumiühendus) töötegijat. Ingeri kirik on taas saanud tunnistuskirikuks.
Kui 20. sajand oli veretunnistuse aeg, kus punavõimu all hävis ligi 80% rahvast, siis ka 21. sajand suunab oma ründe teraviku ristirahva vastu demokraatia nimel. Sest ainult Kristuse Kirik on võimeline alal hoidma moraali ja püha usku, mida liberalism näeb oma kõige suuremate vaenlastena.
Soovime piiskop Aarre Kuukauppile Vaimu väge tema 60. sünnipäeva puhul. Palume õnnistust Ingeri kirikule, mille karjaseks ta on, et see püsiks ja tunnistaks usku just nendes oludes, kuhu ta on asetatud. Ja et armastuse valgus kutsuks Jumala juurde veel paljud rahvad.
Villu Jürjo,
Narva koguduse õpetaja

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)