Esileht » Uudis » Uudised »

Piirangutest meil ja põhjanaabrite juures

10.03.2021 | | Rubriik: Uudised

Sellesse nädalasse mahub kurb tähtpäev: aasta tagasi 12. märtsil kuulutas Eesti valitsus välja eriolukorra seoses COVID-19 haigusega. 

Kõik lootsid, et kriisist saab kiiresti üle, aga nüüd, aasta hiljem, tõdeme, et oleme hullemaski olukorras kui toona. Hoolimata massilisest nakatumisest on süüdistatud valitsust piirangutes. Mõnda häirib see, et peab maski kandma, mõnda see, et taas kuu aega ei saa kirikusse. Kolmandad kardavad vaktsiini. 

Põhjanaabritel soomlastel on olukord palju parem kui meil. Neil on nakatunute ja haigestunute protsent tunduvalt väiksem. Millise hinnaga see on saavutatud? Helsingi ja Uusimaa kirikutes kehtivad piirangud 30. novembrist, mil määrati, et kirikus võib jumalateenistusel viibida ainult 10 inimest. Nii peetakse alates sellest ajast jumalateenistusi kohapeal oleva koguduseta ja kantakse üle internetis. 

Ka talitustel võib olla väga vähe inimesi, ainult matustel oli lubatud viibida üle kümne inimese, kuid seda vaid tingimusel, et need on lähisugulased. Piirangutega võis teha laste- ja noortetööd. Kui piirangud pidid lõppema 28. veebruaril, siis selle asemel neid hoopis karmistati. 

Nüüdsest on lubatud kirikuruumis viibida vaid kuuel inimesel (välja arvatud pastor ja organist). Samuti kehtib talitustel karm kuue inimese piirang ja seda kuni 14. märtsini. Keelatud on ka kogu väikerühmatöö kogudustes, erandina võib jätkuda alla 13aastaste lastega tehtav töö. Kiriku ruumides võib siiski individuaalselt palvetada. 

Helsingi ülikooliski pole aasta jooksul toimunud kontaktõpet. Kõigest sellest hoolimata on koroona ka põhjanaabrite juures kasvutempos: kui 3. veebruaril oli 265 nakatunut päevas, siis kuu aja pärast, 3. märtsil, oli neid 797.

Raske on öelda, milline on õige tee, millised piirangud ja kui pikaks ajaks on põhjendatud. Kuid piirangud pole mitte inimeste kiusamiseks, vaid kõigi tervise huvides. Kuidas peab inimene vaimselt ja hingeliselt sellele kõigele vastu? Igal juhul pole eestlased ainsad, kes kannatavad. Tasub mitte vaadata maailma must-valgelt.

Kaido Soom

Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. (Jh 10:11a,27–28a)