Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Piiblitõlkimine eile, täna ja homme

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Piiblipäeval sai kirjutada tahvelarvutisse eestikeelset käsikirjalist digipiiblit. EPS-i arhiiv

Sellist nime kandis Eesti Piibliseltsi XXII piiblipäev 7. novembril Tallinna Linnamuuseumile kuuluva Neitsitorni konverentsisaalis torni sissekäigu ees maa all.

Avaettekandes andis EELK Usuteaduse Instituudi dekaan Randar Tasmuth ülevaate nädalatagusest Akadeemilise Teoloogia Seltsi seminarist, kus Eesti piiblitõlkijate raskekahurväe osalusel selgitati välja ootusi ja võimalusi uuele piiblitõlkele 2039. aastaks, meie esimese täispiibli 300. aastapäevaks.
Eesti kirjakeele kujunemislugu tutvustades peatus keeleteadlane Mart Rannut eestlaste jõudmisel praegusesse asukohta ja tolleaegsel suulisel keelel, mille täpsema kuju kohta võime teha vaid oletusi. Küllap anti aga selleski mingil kujul edasi kristlikku sõnumit – kaua enne kirjapanemist.
Külalislektor, Rootsi Piibliseltsi piiblitõlkimise juht Mikael Winninge andis ülevaate nii selle töö ajaloost kui Piibli tõlkimisest tänapäeva rootslasele. Uus piiblitõlge peaks seal valmima 2041. aastaks, mil rootsikeelne täispiibel juba 500 aastat vanaks saab.
Teoloog Peeter Roosimaa oli leidnud evangeeliumidest kohad (Mt 10:38; Lk 14:27), kus Jeesuse rõhuasetus risti kandmise vajalikkusest tema järgimisel on eesti tõlketraditsioonis juba sajandeid veidi hämar olnud.
Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson keskendus, nagu viimase aja ettekannetes Eesti eri paigus, Piibli ja vaimuliku kirjanduse levikule meil 18. ja 19. sajandil. Slaididel kauneid tiitellehti vaadates sai teada, et just need väljaanded aitasid panna aluse raamatukogude traditsioonile Eestis, sest piibliselts hoolitses rahva piiblitundmise eest pühakirju vaesematele ka välja laenates.
Ka piiblipäeval sai täiendada eestikeelset käsikirjalist digipiiblit, lisades oma käega salme tahvelarvutisse. Selle eest hoolitses Tartust kohale sõitnud Aivo Prükk. Vaadata sai näitust «Eestikeelne Piibel – algusest tänapäevani».
Neitsitorni kokkade pirukad ja kohv olid kiiduväärsed, hubane puitsisustus kutsus end koduselt tundma. Ühe ettekande ajal lisasid elevust nõudlikud koputused laeakendele. Koputajateks olid lapsed, kes olid otsustanud torni sissekäigu esiste klaaspüramiididega põhjalikumalt tutvuda. Piibel pole peitmiseks, üles leitakse meid ka maa alt, oleks justkui tahetud öelda.
Piret Riim