Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Piiblit on vaja uuesti avastada

29.10.2003 | | Rubriik: Kirikuelu

Aastat 2003 tähistatakse Euroopas piibliaastana.
Kuigi peamine raskuspunkt on Saksamaal, korraldatakse üritusi ka Eestis. Oktoobri keskel toimus selle raames piiblinädal Pärnus metodisti kiriku Agape keskuses.
Läbi terve nädala kestnud piiblitundide ühiseks nimetajaks oli peakorraldaja pastor Üllas Tankleri sõnul avastusõpe. «Mitte ainult ei kuulatud juttu, vaid iga kord midagi tehti, nähti või katsuti käega,» kirjeldas Tankler.
Loomisloost Pauluseni

Viiel õhtul peetud tundides võeti läbi kogu Piibel alates loomisloost kuni Pauluse kirjadeni. Pikemalt peatuti alglugudel, mida kogudusega koos loeti, arutleti selle üle, kuidas ja millal Jumal meid kõnetab. Ühel õhtul tutvuti Piibli poeesiaga ja selle esitusviisidega, sealt edasi mindi Uue Testamendi juurde ja elati ise läbi tähendamissõna kadunud pojast. Viimasel õhtul tõi postiljon igale kirikulisele piiblisalmiga kirja, sümboliseerides Pauluse tegevust.
Igas piiblitunnis said osalejad midagi kaasa teha või mälestuseks võtta. Alglugude juures oli näitlik kausitäis liiva, mis sümboliseeris inimese päritolu. Teisel õhtul oli seinal põleva põõsa kujutis, mille muutis eriti efektseks prozhektorivalgus. Psalmidest rääkides pani igaüks põlema küünla, mis tähistas valgustavat Jumala Sõna.
Jeesuse tegevusest kõneldes peatuti tähendamissõnadel, millest üht, kadunud poja lugu, mängiti koos kogudusega. Nädala viimases piiblitunnis oli teemaks kuulutus ning sel puhul sai iga kirikuline kaasa kirjakese piiblisalmiga, mis kohapeal kõigile ette loeti.
Piiblitundidest osavõtjaid oli keskeltläbi paar-kolmkümmend. Kuna üritus oli oikumeeniline, siis oli igal õhtul külas mõni vaimulik Pärnu teistest kogudustest, samuti olid muusikud erinevatest kogudustest.
Inimesele lähemale

Tankleri sõnul tuli mõte korraldada piiblinädal selleks, et panna inimesi mõtlema piibliuurimise erinevate võimaluste üle. «Juba sellega, kui me kuulates teistmoodi istume või midagi teeme, avaneb meile midagi uut,» ütles ta.
«Piibel vajab uuesti avastamist ja piibliaasta mõte on tuua raamatute raamat ühiskondliku tähelepanu keskpunkti,» ütles Tankler. Ta on hämmastunud, kui vähe uuritakse kogudustes Piiblit ja kui kasinad on ka eluaegsete usklike teadmised Piiblist.
«Eks see ole kivi pastorite kapsaaeda, kui me pole suutnud Piiblit inimesele lähedale tuua,» arvas Tankler. Seepärast tuligi korraldada piiblinädal, et meelde tuletada piiblilugemise vajalikkust. «Piiblilugemine vajab pingutust,» tunnistas ta, «kuid meil on vaja näidata, et Piibel on huvitav raamat.»
Üritusi kogu Eestis

Eesti Piibliseltsi (EPS) peasekretär Jaan Bärensoni sõnul on piibliaastal toimunud üritusi kogu Eestis, kuid täpsemalt on raske öelda, kuna kogudused ei informeeri alati piibliseltsi. Koostöös seltsiga viidi mais läbi palve- ja ohvripäev, üle Eesti aga ringleb piibliteemaline marginäitus.
EEKBL Tallinna Oleviste kirikus loeti suvel ette terve Piibel. Piiblit loeti varahommikust hilisõhtuni ja ühe nädalaga oli Piibel puldist rahvale ette loetud.
Piibliaasta raames toimus augustis Tallinnas Saksa misjoniorganisatsiooni GAE (Gesellschalft der Ausbreitung des Evangeliums) aastakonverents «Zusammenleben in Europa» (Ühiselu Euroopas – toim), kus eesti kultuuri tutvustavate ettekannetega esinesid ka peapiiskop Jaan Kiivit, Jaan Bärenson ning EEKBL pastor Ingmar Kurg. Kokku olid konverentsil 14 riigi esindajad, kes osalesid jumalateenistustel ligi 20 koguduses.
Käesoleval aastal tähistab EPS oma 190. aastapäeva. Sel puhul korraldatakse konverents, kus käsitletakse nii piibliaastat kui ka seltsi ajalugu. Konverents toimub Tartus Kirjandusmuuseumis koostöös ülikooli usuteaduskonnaga ja on avatud kõikidele huvilistele.
Eesti Piibliseltsi esimees Tiit Salumäe ütles, et arutatud on ka seltsi tuleviku üle. Suvel Peterburis juhtkonnaga arengukavaga tegeldes jõuti selgusele, et praegune põhikiri ei vasta enam tänapäeva ootustele. Milline arengukava täpselt välja nägema hakkab, sõltub Ühinenud Piibliseltsidest, sest EPS on üks selle osa.
Jätkata alustatut

Tulevikku läheb Eesti Piibliselts Jaan Bärensoni sõnul võideldes, et jätkata alustatud programme. «Meie olukord pole praegu millegi poolest parem kui teistel kirikuorganisatsioonidel,» räägib Bärenson. «1990ndate aastate optimism – «Oh, meil on piibliselts!» – on kogudustes taandunud olmekriisidesse.»
Bärensoni arvates peaks iga kogudus endale selgeks tegema, mida Piibliga seoses ette võtta. Ei saa jääda pidama tõsiasja juurde, et meil on juba uus Piibel. «Piibliseltsi näol ei ole tegu hetkeüritusega, piiblivajadus on jätkuv,» tuletab ta meelde ja ütleb, et meil on praegu kirikute katused tähtsamad kui töö Piibliga. Aga kui need parandatud saavad, ei pruugi enam olla inimesi, kes selle kuiva katuse alla tuleks.
Lisaks piiblitrükkimisele tegeleb EPS piibliuurimise materjalide väljaandmisega. Bärensoni sõnul teevad Eestis tegutsevad konfessioonid seltsiga võrdselt aktiivset koostööd. Kuigi olud on piirkonniti erinevad, tehakse oikumeenilist koostööd üldiselt ka kohalikul tasandil.
1813. aastal, kui Eesti Piibliselts loodi, siis oli ta üks suuremaid rahvaorganisatsioone, mille liikmeid oli kümneid tuhandeid. Tänapäeval on selts üks tuhandetest mittetulundusühingutest ja seetõttu on tema roll teine. Seltsi eesmärk on olla sillaks sekulaarse ühiskonna ja kirikute vahel ning arendada tolerantsust.
Kristel Neitsov

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)