Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Piiblipäeval Piibli ajaloost ja tulevikust

09.11.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Jaan Bärensoni sõnul võiks uues tõlkes Piibel ilmuda kümmekonna aasta pärast. Tiiu Pikkur

Eesti Piibliseltsi (EPS) 25. piiblipäeval, 3. novembril EELK Usuteaduse Instituudis uuriti lähemalt Piiblit ja selle tõlkimisega seonduvat.

Tere tulemast piiblipäevalistele ütles usuteaduse instituudi rektor Ove Sander. Piibliseltsi esimees piiskop Tiit Salumäe tuletas meelde hiljutisi tähtpäevi – 31. oktoobril oli reformatsiooni alguse 501. aastapäev, 1. novembril kõigi pühakute päev ja 2. novembril kõigi hingede päev. Piiskop lisas, et kõigil neil päevil on omad värvid. Ta rõhutas, et elu ei saa lasta kunagi halliks minna, see peab ikka jääma värviliseks, elades igas hetkes ja tunnetades nende erilisust.
Tartu ülikooli usuteaduskonna headest uudistest rääkis ja tervitused tõi teaduskonna juhataja Urmas Nõmmik.
EPSi peasekretär Jaan Bärenson tegi ettekande 50 aasta möödumisest eestikeelse Piibli ilmumisest paguluses. Käesoleval aastal möödus 80 aastat Harald Põllu Uue Testamendi tõlke ilmumisest, temast ei saa minna mööda, rääkides eestikeelse 1968. aasta Piibli ilmumisest võõrsil.

Suurim trükiarv
Sõja eest põgenenud eestlased, eriti vaimulikud, tundsid puudust eestikeelsest Piiblist. 1950. aastatel leiti, et on vaja alustada uue Piibli väljaandmist. Suureks abiks oli Eesti Vabariigi saadik Londonis August Torma. Uus Testament ilmus 1938 Eestis, kuid Vana Testamendi uue tõlke konfiskeeris okupatsioonivõim. „Meil on olnud alati keegi, kes on meid aidanud olla õigel ajal õiges kohas,“ märkis Bärenson. Piiblitõlkekomisjoni juhtis piiskop Johan Kõpp. Tõlkimisega tegeldi oma töö kõrvalt.
Piibel läks trükki 1968. aasta novembris Londonis ja ilmus veebruaris 1969 viies tuhandes eksemplaris. Arvati, et sellest jätkub paljudeks aastateks, kuid tellijaid oli sama palju. Kohe trükiti 10 000 juurde, millele järgnes veel arvutul hulgal kordustrükke.
See Piibel jõudis väga erinevaid teid pidi ka Nõukogude Eestisse. Jaan Bärenson kinnitab, et 1968. aasta Piibel on kõige suurema tiraažiga eestikeelne trükis üldse. Tegelikku trükiarvu ei ole teada. Erinevate arvutustega on jõutud arusaamale, et 1968. aasta Piiblit on trükitud ligi 400 000. Uut Testamenti (1968) on eesti keeles ilmunud pool miljonit eksemplari. „See võiks olla ühe väikerahva ime ja näitab pühakirja väärtust,“ lausus Bärenson. „Neist asjadest me peame rääkima ka uuele põlvkonnale, et see muutuks meie kõigi looks, et see – meie kristliku maailmavaate alus – oleks meie rahva käes, meeles ja suus.“

Kõigis keeltes
Eestis ilmus Piibel EPSi väljaandel 1997. aastal, millest on nüüdseks erinevates formaatides ilmunud üle 50 000 eksemplari. Ja juurdetrükk on katkematu. „Piiblit ja selle eri osi on Eesti Piibliseltsist võimalik kohe osta viiekümnes keeles. Kuid tellida saame Piiblit kõigis maailma keeltes, milles pühakiri ilmunud on,“ kinnitab Jaan Bärenson.
Piiblipäeval kõneles testamentide vahelise aja kirjandusest Ergo Naab (EPS). Karl Klimmeck Šveitsi piibliseltsist rääkis elava piibliteksti otsimisest. Randar Tasmuthi (UI) ettekanne käsitles Apostlite tegude raamatu tõlkimist ning Hanno Padar (TÜ) pühendus Koguja raamatu mõistete tõlkimisele.
Tiiu Pikkur

 

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)