Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Piibliaasta tähtsündmus Eestis

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Eesti Piibliselts tähistas reedel, 14. novembril Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus seltsi 190. aastapäeva.
Ühtlasi märgiti sellega üle-euroopalist piibliaastat. Piiblipäeva konverentsil esinesid ettekannetega tõlkijad ja õppejõud Tartust ning Tallinnast. Konverentsi avas ja juhatas piibliseltsi esimees Tiit Salumäe.
Ettekannete teemad käsitlesid Piibli tõlkimise ja lugemise problemaatikat.
Usuteaduse Instituudi rektor mag Allan Kährik tegi ülevaate Piibli hermeneutikast, piiblitõlkija ja õppejõud Peeter Roosimaa rääkis Uue Testamendi mõistete ja sõnade tähendusest; õppejõu Ain Riistani ettekande sisu käsitles Piiblit kui suhtlusvahendit, kooliõpetaja Toomas Jürgenstein tegi ülevaate Piibli kasutamisest gümnaasiumis.
Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson püstitas oma ettekandes «Eesti Piibliselts muutuvas ajas» küsimuse, kas Piibel üldse kõikide elanikkonna kihtideni jõuab. Uus piiblitõlge on tema sõnul küll arusaadav. «Piibli lugemiseks on vaja eeldusi – kas kogemuslikke või kultuurhariduslikke,» leidis Bärenson. Piiblit on peetud kiriku seinte vahel olevaks, tänapäeval tõlgendatakse Piiblit erinevate meetoditega lugemisest näitlemiseni.
Konverentsil kuulajana osalenud Mari Vahermägi Avatud Piibli Ühingust märkis, et Piibel on täiesti eriline raamat, kuna ta avaneb vaid konkreetses suhtes lugejaga. «Piibli lugemine on elav kohtumine,» ütles ta.
Piiblikonverents toimus seltsi traditsioonilise piiblipäeva raames juba üheteistkümnendat korda, seni käsitletud teemad on olnud seotud Piibli uurimise probleemistikuga ning Piibli ajaloo ja kultuuritaustaga.
Konverentsiruumi oli üles seatud kirjandusmuuseumi kogudest komplekteeritud piiblinäitus, kohapeal sai osta Piiblit.
Järgmise aasta konverentsi koht ja teema on lahtised, kuid pidepunkt, millest lähtuda, nt Inglise Piibliseltsi, EPSi emaorganisatsiooni, 200. aastapäev. Aktuaalseid teemasid on Jaan Bärensoni arvates aga rohkesti. «Kui me ise enda tööd ei tutvusta, kes siis seda veel teeb,» arvas ta.
Kristel Neitsov