Esileht » Uudis » Uudised »

Piibli keelest riigikeeleni

27.11.2019 | | Rubriik: Uudised
Piibel 1739

1739. aastal ilmunud terviklik põhjaeestikeelne Piibel. See otsustas põhjaeesti keele saamise meie kirjakeeleks. Tõlkimist korraldas Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. Trükkimist rahastas Herrnhuti vennastekoguduse rajaja N. L. von Zinzendorf. Jaan Bärenson

Piibli- ja keeleaasta hakkab lõppema. Käesoleval aastal möödub 280 aastat eestikeelse Piibli esmailmumisest.

Anton Thor Helle koos oma abilistega ja ka varasemate piiblitõlkijate poolt tehtu on jätnud sügava jälje meie vaimulikku kultuuri ja igapäevakeelde. Tänu nendele saime emakeelse Piibliga rahvaks. Kui Põhjasõja-eelsetel ja ka sõja- ning katkuaastatel nägid mehed vaeva, et maarahvas saaks endale emakeelse Piibli, ei osanud neist keegi mõelda, milline on eesti rahvas 21. sajandil.
Tänu Piibli ilmumisele kujunes põhjaeesti keelest kirjakeele ja eesti kultuuri alus. Eesti keel on maailmas esimese viiekümne keele hulgas, milles Piibel ilmunud.

Tähendusrikas aeg
2019. aasta kuulutamine eesti keele aastaks tähistab eesti keele mainimist riigikeelena sajand tagasi. Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastu võetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.
30 aastat tagasi, 14. oktoobril 1989 avati Jüri kirikuaias Piibli monument. Piduliku sündmusega tähistati eestikeelse Piibli esmailmumise 250. aastapäeva ning mälestati kiriku- ja kirjameest Anton Thor Hellet.
Oli muutuste aeg. Kuna aasta varem oli Nõukogude Liidus peetud Venemaa ristiusustamise 1000. aastapäeva, kasutas muutunud olukorra ära tolleaegne Jüri koguduse õpetaja Jüri Raudsepp, kes alustas ettevalmistusi juubeli tähistamiseks ning annetuste kogumist mälestusmärgi püstitamiseks.
Avamispäev oli vihmasele ilmale vaatamata pidulik, meeleolu ülev. Osavõtjate hulgas viibisid tolleaegsed partei- ja valitsustegelased, sõpru oli saabunud ka Soomest ja Saksamaalt. See päev kinnitas usku, et kõik on võimalik. Pronksi valatud Piibliga monument Jüri kirikuaias on üks mitmest samalaadsest mälestusmärgist, mida on üle maailma püstitatud. Kivisse on raiutud sõnad „250 aastat eestikeelset Piiblit. Tõlkis Anton Thor Helle, Jüri kiriku õpetaja 1713–1748. Tänuliku meelega Piiblile ja Jumala hoidvale armule mõeldes EELK Jüri kogudus ja Eesti rahvas“.
Samal aastal ilmus Toomas Pauli tõlkes Uus Testament ning välismaalt saabusid esimesed suured saadetised eestikeelseid piibleid.
Piibli tutvustamiseks ateistlikuks muutunud ühiskonnas korraldati tähtpäevalisi konverentse (keele ja kirjanduse instituudis, linnahallis), paljudes raamatukogudes, koolides ning kogudustes toimusid piiblinäitused ja koosolekud. Kirjastus Eesti Raamat tegi faksiimiletrüki ka esimesest väljaandest (1739), mis ilmus 1990, samuti ilmus Soomes Otava kirjastatud 1939. aasta illustreeritud Suure Piibli faksiimiletrükk vähendatud formaadis.

Jumala sõna kättesaadavaks
Oma 1889. aastal ilmunud raamatus „Eesti Piibli ümberpanemise lugu. Meie piibli 150-aastase juubeli mälestuseks“ annab Villem Reiman esmakordselt eesti lugejale põhjaliku ülevaate eestikeelse Piibli saamisloost.
Sellest raamatust leidsin tsitaadi Jakob Hurdalt: „Minu arvamise järel on vistist k õ i g e
p a r e m t ä n u aga see, et meie Püha Kirja, mis nende meeste hool ja waim meile kätte muretses, sagedasti ja mõistlikult pruugime, Jumalale auuks ja meile enestele waimu walguseks ja hinge õndsuseks.“
Usun, et need Jakob Hurda öeldud sõnad on olulised veel ka tänapäeval ja võiks meist igaüht julgustada lugema Piiblit. Samas peame olema Jumalale tänulikud kõigi nende eest, kes meile on pühakirja tõlkinud.
20 aastat tagasi, 24. novembril 1999. aastal esitles Eesti Piibliselts uut apokrüüfidega perepiiblit, mille ilmumise oikumeeniline tänujumalateenistus toimus Tallinna Jaani kirikus 5. detsembril 1999.
Eesti Piibliselts on töötanud selle nimel, et Jumala sõna oleks kättesaadav kõigile. Selleks on lisaks trükitud pühakirjale võimalik lugeda Piiblit internetis (piibel.net), piiblitekst on leitav mobiili äppides (piibel.net, kalender.net), Uus Testament ja Psalmid on saadaval mp3-formaadis.
Alustatud on EKNi liikmeskirikute, piibliseltsi ja teoloogiliste õppeasutuste ning mitmete teiste institutsioonide koostöös ettevalmistusi uue piiblitõlke valmimiseks. See projekt vajab paljude toetust ja abi.
Piibliseltsi kauaaegne piiblitõlketoimkonna liige isa Vello Salo kutsus üles, et eesti rahvas vajab kõige hiljem eestikeelse Piibli 300. aastapäevaks uut piiblitõlget. Oleks hea, kui me ei peaks nii kaua ootama, vaid et uues tõlkes Piibel ilmuks juba varem. Olgem Jumalale tänulikud emakeele ja emakeelse pühakirja eest.
Jaan Bärenson,
Eesti Piibliseltsi peasekretär

Teemad:

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)