Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Piibel pimedatele

05.05.2009 | | Rubriik: Kirikuelu

Kui Louis Braille arendas 1820ndatel välja punktkirja, siis läks veel aastakümneid, kuni nägijatest otsustajad taipasid nähtuse olulisust pimedate jaoks ning võimalused uudses tehnikas trükiste tootmiseks hakkasid avanema.
Esimene Braille’ kirjas Piibel ilmus Lausanne’is ajavahemikul 1860–1866. See koosnes 32 suureformaadilisest köitest, sisaldas 4600 lehekülge ning kaalus kokku 60 kilo. Punktkirja oli ümber pandud Šveitsi reformeeritud kiriku väljaantud Ostervaldi tõlge aastast 1744.

Mahukas ja kogukas
Ka tänapäeval tuleb Braille’ kirjas Piiblile järele minna autoga, sest koguteos koosneb olenevalt keelest keskmiselt 40–45 hiidformaadis köitest, millest Uus Testament moodustab 10–12 köidet. Erinevalt vanematest trükistest võimaldab kaasaegne tehnika trükkida punktikestest koosnevaid tähemärke lehe mõlemale poolele. Ainuüksi punktkirjas Piibli trükkimine – ilma ettevalmistus- ja levitamiskuludeta – on ligi 50 korda kallim kui tavalise Piibli trükkimine. Põhjuseks on paks paber, spetsiaalne tehnoloogia ning väikesed tiraažid.
Ühinenud Piibliseltsid (UBS) varustab pimedaid Braille’ Piiblitega juba 30 aastat. Punktkirjas pühakiri on tervikuna olemas ligi 40 keeles. Rohkem on keeli, milles on trükitud Piibli osi.
Eestis anti punktkirjas Uus Testament, Psalmid ja 1. Moosese raamat välja 1990ndatel – kohe, kui avanes uus võimalus piiblitööks.
Jumalasõna väljaandmiseks punktkirjas on UBS koos abilistega kasutanud umbes 50 erinevat tõlkeversiooni. Tavaliselt on võetud aluseks konfessioonidevaheline tõlge antud keeles. Püütakse ka jälgida, et pimedate Piibel tuleks samas tõlkeversioonis, mis on selle maa nägijatel.

Kõrvade või sõrmedega
Tõsise nägemispuudega inimesi arvatakse maailmas olevat ligikaudu 130 miljonit. Pimedad moodustavad nendest umbes kolmandiku. Täpseid andmeid on raske saada, sest enamik pimedaist elab nn kolmandas maailmas ning neid ei pruugi ametlikult isegi olemas olla. Probleem on tihedalt seotud vaesusega. UBS pöörab tähelepanu ka kirjaoskuse arendamisele pimedate seas, et pakkuda neile rohkem võimalust oma elu üle otsustada ning ühiskonda lõimuda.
Mingil põhjusel on 2/3 pimedatest naised ning nii on nõutud kogumikud Piibli naiste lugudega. Oluline on info aidsi kohta Braille’ kirjas, sest pimedaid naisi kui eriti kaitsetuid langeb tihti seksuaalse vägivalla ohvriks. Lastele ning Piibliga vähe kokku puutunutele üllitatakse punktkirjas lastepiibleid.
Teine viis jõuda pimedateni on audiomaterjali väljaandmine. See võib tunduda odavam, aga ei pruugi olla parem variant pimedatele, kes peavad lisaks tehnika omamisele olema osavad selle käsitsemises. Pealegi on kuulamine ja lugemine erinevad protsessid: on inimesi, kes on loomult rohkem kuulajad, samas kui teised eelistavad lugemist.
Ehkki Braille’ kirja oskab ainult 5–10% kõikidest vaegnägijatest, peetakse punktkirjas jumalasõna väljaandmist perspektiivseks. Olgu toodud näide Egiptuse tüdrukust, kes saabub vaheajaks linnast pimedate koolist kodukülla. Tal on kaenla all suuremõõtmeline köide Braille’ Piiblist ning kui külaelanikud kogunevad uudistades ta ümber, demonstreerib tüdruk oma lugemisoskust, nii et kirjaoskamatud nägijad saavad kuulda Jumala sõna.
UBSi materjalide põhjal. Kasutatud on ka UBSi pimedate töö koordinaatori I. Felber-Bischofi ettekannet 18. aprillil Tallinnas toimunud konverentsil.

Piret Riim

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)