Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

PIIBEL MAAILMAS 1.

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

«U Sugõn» jõudis marideni

«U Sugõn» tuleb kasutusele kõikides kirikutes. Tänatakse tõlkijat Leonid Jandakovi. Foto: Anu Väliaho
Märtsi alguses tähistati Mari Eli pealinnas Joškar-Olas niidumarikeelse Uue Testamendi «U Sugõn» ilmumist.
Mari keele kõnelejaid on umbes 600 000, suurem osa räägib niidumari ning väiksem mäemari murrakut. «Uut Testamenti on püütud ka varem niidumari keelde tõlkida. Tõlked olid algelised ja nendes oli palju kirikuslaavi sõnu,» kommenteeris pidustustel osalenud misjonär Anu Väliaho.
«Proovitõlkeid evangeeliumidest oleme saanud kasutada juba aastaid, aga kui 1993. aastal alustasime marikeelset kogudusetööd, oli vaimulikku materjali väga vähe ja sageli tõlkisid koguduse inimesed ise jumalateenistusel kirjakohti emakeelde.
Esimesteks tõlkijateks noores luterlikus koguduses olid Mari ülikooli professor Valeri Patrušev ja keeleteadlane Valeri Veršinin. Hiljem tuli kirikusse kirjanik Gennadi Aleksejev, kes hakkas kirjutama ja tõlkima kirikuraamatuid ning vaimulikke laule.
Olime abikaasa Juhaga tol ajal Soome Piibliseltsi töölistena abiks Piiblitõlkimise Instituudil. Tõlkija Leonid Jandakov oli just alustanud Uue Testamendi tõlkimist. Oli vaja kontrollida, kas marid saavad tõlkest aru. Mari ülikooli professor Ivan Ivanov näitas meile kaardilt külasid, kus räägiti mari keelt. Pidime otsima nendest küladest võimalikult erinevaid inimesi: noori ja vanu, haritud ja vähese haridusega, mehi ja naisi, ning andma tõlgitud piiblitekstid neile lugeda. Nemad pidid need tagasi vene keelde tõlkima. Viisime tekstid Soome, kus valiti välja sõnad, millest rahvas hästi aru sai, et neid kasutada teose lõppvariandis.»
4. märtsil loeti hommikusel palvusel Joškar-Ola Vene Õigeusu Jumalaema kirikus pühakirja nii kirikuslaavi kui niidumari keeles. Ortodoksse praostkonna tõlkekomitee oli tõlget vastavalt õigeusu traditsioonile korrigeerinud ja «U Sugõni» jumalateenistustel kõlblikuks tunnistanud.
Mari rahvusgaleriisse linna keskväljakul oli tähtpäevaga seoses üles seatud näitus mari rahvusliku kultuuri tekkimisest. Mari Eli kultuuri-, ajakirjandus- ja rahvastikuministeerium korraldas Mari rahvusraamatukogus trükise esitluse, kus viibisid ka eri kirikute ning tõlkimisel osalenud Soome ja Rootsi koostööorganisatsioonide esindajad.
Joškar-Ola ja Marimaa peapiiskop Joann kinnitas esitlusel, et kõik rahvad peavad kuulma Jumala sõna oma emakeeles. Kultuuri-, ajakirjandus- ja rahvastikuminister rääkis koostööst Vene õigeusu kirikuga kirikute taastamisel ning avaldas heameelt, et võis siin saalis esimest korda kuulda jumalasõna mari keeles.
Haridusminister toonitas Piibli õpetamise vajalikkust koolides, avaldades ühtlasi valmidust selleks. Mari rahvusest õigeusu vaimuliku sõnul on jumalasõna õpetamine aidanud vähendada korrarikkumisi koolides. Mari ülikooli esindajad väitsid, et ehkki enne oktoobrirevolutsiooni oli ilmunud 114 marikeelset vaimulikku raamatut, olid marid jäänud paganarahvaks, sest õigeusu kirikute kirikuslaavi keel jäi neile kaugeks.
Sponsori rollis olnud Soome Piiblitõlkimise Instituudi soome-ugri filiaali direktor tänas tõlkekoostöö kui suure Jumala kingituse eest. Tõlkija, tuntud mari kirjanik Jandakov ja konsultant Tiina Ollikainen meenutasid 16 aastat kestnud tööd õlg õla kõrval selle nimel, et lõpptulemus saaks maridele omane. Kõigile esitlusest osavõtnutele anti kingituseks kõvakaaneline «U Sugõn».
«Imeline!» kommenteeris kogetut Anu Väliaho. «See, mille poole oleme 15 aastat püüelnud, öeldi nüüd välja mari intelligentsi ja televisioonikaamerate ees: jumalasõna on tähtis ja seda tuleb kuulutada!»
Pidustused jätkusid nii ortodoksi kiriku peapiiskopi kirikus kui mari-vene luterlikus koguduses. Järgmisel päeval laadis Ingeri kiriku Uurali praostkonna praost Juha Väliaho Žiguli täislasti, et mööda kiilasjääs teid osa raamatuid Birskisse viia. Esialgsest 5000 eksemplarist koosnevast tiraažist oli 300 mõeldud Marimaa ning 300 Baškiiria luterlike koguduste jaoks.
2500 eksemplari sai õigeusu kirik ning ülejäänud olid plaanitud marikeelsetele koolidele ja külaraamatukogudele. Anu asus kingitustega teele Morki rajoonikeskusesse, kus samuti tähistati suursündmust kultuurimajas, muuseumides ja koolides. Jurturi külas rõõmustas üks vanataat trükise suurte selgete tähtede üle, mida saab lugeda prillideta. Lugejatelt oodataksegi tagasisidet, et teha tõlkesse võimalikke parandusi ning trükkida raamatut juurde.
Kingituse mari rahvale võimaldasid annetuste kaudu peamiselt Soome luterliku kiriku liikmed.
Anu Väliaho ning Soome Piibliseltsi andmete põhjal

Piret Riim