Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Piibel annab häid nõuandeid

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Tartu teoloogia akadeemia 20. sünnipäeva konverentsil kõneldi hingehoiust kui kogudusetöö ühest aspektist. Kõnelema olid kutsutud eri konfessioonide esindajad.

Aastatega on hingehoiu erialast saanud teoloogia akadeemia trump, nii võiks ehk öelda. Ka pärast 1. juulil toimuvat ühinemist usuteaduse instituudiga jätkatakse Tartus eriala õpetamist. Soovitavalt võiks õppima asuja olla ristitud, kuid pole vahet, kas ta on luterlane, baptist või mõne muu konfessiooni liige.
Kui kaua või kuidas on hingehoidu viljeldud, räägiti konverentsil «Konfessionaal­seid käsitlusi hingehoiust», mis peeti 15. veebruaril Tartu Pauluse kiriku krüptisaalis.

Kogukondlik tugi
Inimest kimbutavad iga päev erinevad kiusatused, tabavad igasugused kannatused, vaevavad kõikvõimalikud küsimused ja nendega on peaaegu võimatu üksi toime tulla. Seepärast kirjutas ka Paulus innustuseks korintlastele: «Suures ahastuses ja meelekitsikuses paljude pisaratega ma küll kirjutasin teile, aga ma ei teinud seda selleks, et teid kurvastada, vaid et te mõistaksite, kui väga ma teid armastan.»
Seda tuletas meelde metodisti kiriku teoloogilise seminari rektor Meeli Tankler, kes meenutas 1739. aastal Bristolis metodisti kirikus John Wesley asutatud hingehoidlikke gruppe, kus valitses «range distsipliin koos hellusega», et aidata üksteist vastastikku vaimselt üles ehitada.
Metodisti kirikust on välja kasvanud tänapäeval populaarne oikumeeniline tähista-tervenemist-liikumine, kus avameelselt kõneldakse oma ahistustest, toetatakse kannatajat ja palvetatakse üksteise eest.
Grupiviisilise hingehoiu olulisust märkis ka 12 aastat vanglakaplanina töötanud adventistide liidu pastor Olavi Laur, kes kiitis eri konfessioonide vahel toimivat tööd vanglates. Oluliseks pidas ta hingehoiu kvaliteeti.

Koguduseliikme vastutus
Mullu sai 20 aastat ajast, mil haiglates on töötanud hingehoidja, jagas osalejaile teavet luteri kiriku õpetaja Naatan Haamer, kes igapäevase hingehoiutöö kõrval on tunnustatud koolitaja. Tema ettekande olulisimaks mõtteks oli, et hingehoid on kõigi koguduseliikmete vastutus, kuna Lutheri järgi on Jumala arm rikkalik, sisaldades pattude andeksandmist ja vendade omavahelist lohutamist. Seejuures ei peaks kõnelemine ja lohutamine tegelikkuses võrduma manitsusega.
Olukorras, kus Jumal annab meile valu kaudu midagi olulist teada, töötabki hingehoid. Seda, et hingehoius on oluline võitlus hea ja kurja vahel, rõhutas ka Tartu katoliku kiriku preester isa Miguel Arata.

Isiklik palve
Suur erinevus psühholoogia ja hingehoiu vahel tuleneb viimase usulisest dimensioonist, nõustamise käigus on siin oluline koht kõnelemisel Jumalaga, selgitas kõrgema usuteadusliku seminari õppejõud dr Peeter Roosimaa, rõhutades, et häid nõuandeid jagab kannatuste puhul Piibel. Vastuseid vaevavatele küsimustele pakuvad pühakirjas esinevad erinevad isikud, eriti Paulus ja Jaakobus.
Isa Migueli emotsionaal­ne ja ennast avav ettekanne, kus ta rääkis püüdest leida elus tõde ja osutus Jumala poolt kutsutuks, rõhutas vajadust leida oma elus Jumala tahtmine. «Kristus andestab, julgustab, ravib, Kristuse kaudu saan kogeda halastust ja armu ning saan seda teistega jagada,» ütles isa Miguel, lisades, et hingehoidja aitab inimesel vaimselt areneda.
Isikliku palve olulisust hingehoius rõhutasid kõik esinejad, patutunnistuse tähtsust aga preester Tihhon Tammes õigeusu kirikust. Inimese püüdluseks peaks olema loomuse uuendamine pattude andekspalumise, askeesi ja euharistia läbi.
Kuigi vajalikud teadmised hingehoiuks on kokku võetud pühades tekstides, on viimastel aastatel hakatud aktsepteerima ka ilmalikke praktikaid, tõdeti konverentsil. Ja kuigi eri konfessioonidel on hingehoiupraktikas erisusi, on ühendavat rohkem kui eraldavat, kinnitas paneeldiskussioonis Tihhon Tammes.
«Hinge arenemiseks on vaja seltskonda, üksi ei saa usus areneda, selleks on vaja kogudust,» ütles isa Mi­guel. Ja see, et Tartu teoloogia akadeemia õppejõud ja õpilased on moodustanud erilise koguduse, kinnitasid aastapäeva puhul sõna võtnud akadeemia õppejõud Heikki Silvet, Tarmo Linnas ja Bob Nordvall USAst.
Rita Puidet