Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Pidupäev Viljandis

02.11.2011 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht, Kirikuelu

Koguduse tõhususe eelduseks on vaimuliku ja juhatuse esimehe hea koostöö: Helmen Kütt (vasakul) ja Allan Praats.  Liina Raudvassar30. oktoobril tähistati Viljandis Pauluse kiriku 145. pühitsemisaastapäeva.
Pidulikul introduktsioonijumalateenistusel seadis peapiiskop Andres Põder koguduse vaimuliku ametisse õpetaja Allan Praatsi.
Jumalateenistuse, mis oli sel pühapäeval Viljandi kahe luterliku koguduse jaoks ühine, viisid läbi peapiiskop Andres Põder, Jaani koguduse õpetaja praost Marko Tiitus ja Kõpu koguduse õpetaja Hedi Vilumaa, samuti Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Muusikaga teenisid Pauluse koguduse segakoor oma kauaaegse dirigendi Külli Salumäe juhendamisel ja Koeru koguduse naisansambel Madli Anne Pindre juhtimisel.
Jah-sõna kogudusele
Pidulikus protsessioonis liikusid vaimulikud ning kaasa teenivad ilmikud peauksest altari ette, et põlvitada Dresdeni kunstniku Carl Andrea maalitud pildi «Kristus ristil» ees. Saadetult võimsatest koraalihelidest, kui orelimeister Guido Knaufi valminud pillide kuningal mängis koguduse organist Aaro Tetsmann. Hilissügise päikesekiired otsisid peegelpinda Nürnbergis valatud hiigellühtril, mis kiriku pikihoonet valgustavate kahe teise lühtri seas altari ees majesteetliku koha leidnud.
Peapiiskop küsis oma kõnes, miks on rahva seas levinud koguduse vaimuliku ametisseseadmise seostamine kirikliku laulatusega. Peakarjase meelest võib põhjus peituda teatud sarnasuses: nii nagu laulatatavad annavad altari ees tõotuse olla heas ja kurjas teineteisele toeks ja kaaslaseks, nii peavad introduktsioonitalitusel vaimulik ja kogudus lubama teineteist toetada Jumala ja ligimese teenimises.
«Kas sa tahad pidada koguduseõpetaja ametit õigesti ja ustavalt Jumala sõna ja meie kiriku korra alusel? Kas sa tahad elada nii, et oled eeskujuks kogudusele?» küsis Andres Põder Allan Praatsilt, kes vastas mõlemale küsimusele: «Jah tahan, Jumala abiga.» Seepeale seadis peapiiskop Allan Praatsi EELK kirikukorra kohaselt Viljandi Pauluse koguduse õpetaja ametisse, teda assisteeris praost Marko Tiitus. «Mine siis rahuga ja teeni Issandat rõõmuga,» saatis Andres Põder introduktsiooni järel õp Praatsi oma koguduse juurde.
Ära karda, ole julge!
Jutluse kirjakohale Mt 10:26–33 pidas Marko Tiitus, kes keskendus nii usupuhastuspühale ja reformatsiooni olulistele sündmustele kui ka Allan Praatsi Pauluse koguduse õpetajaks saamisele.
«Jumal üksi teab, millised olid sinu kahtlused ja hirmud, enne kui otsustasid vastu võtta kutse tulla Koerust, kus olid 15 aastaga ennast sisse seadnud, Viljandisse, kus tuleb paljuski alustada algusest,» pöördus praost koolivennast ametikaaslase poole. «On märgilise tähtsusega, et tänases evangeeliumis kõlab kolmel korral Issanda julgustus: ärge kartke,» pöördus ta Allan Praatsi ja kirikuliste poole. Kristlik usk vabastab hirmust, sellest tunnistagem sõnaga, teoga ja kogu oma eluga.
Ehitatud maakirikuks
700 istekohast lõviosa olid küll vakantsed, ometi oli linna uut vaimulikku tulnud tervitama mitusada kirikulist. Uuele ametivennale tulid küünarnukitunnet pakkuma mitmed praostkonna vaimulikud, teiste hulgas õp Kristi Sääsk Suure-Jaanist ning emeriitõpetaja Helmut Mõtsnik, kirikuliste seal oli ka õp Praatsi vaimulikust abikaasa Elve Bender. Samuti jagasid pidupäeva külalised Soomest, sõpruskoguduste esindajad Lempääläst ja Tuusulast, keda seovad Pauluse kogudusega paarikümne aasta pikkused tihedad sidemed.
19. sajandi keskel kasvas Viljandi luterlaste arv sedavõrd suureks, et enam ei mahutud ära kloostrikabelist ehitatud pühakotta, praegusesse Jaani kirikusse. Nii otsustati rajada uus, sedapuhku just Viljandi maakoguduse tarbeks. Nurgakivi pandi linna lähistele kerkinud kirikule peeterpaulipäeval, 29. juunil 1863.
Kolm aastat kestnud ehitusel osales meister Mattias von Holsti juhendamisel talgu korras suur hulk talupoegi. Et kerkiv pühakoda oli mõeldud maarahvale ja sealsed jumalateenistused pidid hakkama toimuma maa- ehk eesti keeles, kujunes ehitus rahvusliku meelsuse väljenduseks, mulgi iseolemise ja uhkuse tõestuseks.
Liina Raudvassar

Viljandi Pauluse kirik
Nurgakivi pandi peeterpauli päeval, 29. juunil 1863
Pühitseti 30. oktoobril 1866
Nimipühakuks on apostel Paulus
Neogooti stiilis, krohvimata maakividest ja punastest tellistest hoone
Esialgse projekti autor Franz Block, lõplik projekt Mattias von Holstilt
Kogudust on teeninud Jaan Lattik, Alfred Tooming, Martin Terasmaa, Jaak Salumäe, Mart Salumäe
Kirikus on 700 istekohta

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)