Esileht » Online » Online artiklid »

Pia Ruotsala | Pühad ja perevägivald

21.12.2017 | | Rubriik: Online artiklid

Pia Ruotsala, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku perekeskuse juhataja

Eestis on peresid, kus lapsed peavad eesolevatele jõuludele mõtlema hirmuga. Paljud lapsed ja noored kogevad just pühade ajal oma kodus perevägivalda, koos alkoholiga või ilma alkoholita.

Aasta tagasi arutles üks politseinik selle üle, miks politseile teatatakse pigem avalikus kohas toimuvast vägivallast kui oma kortermajas toimuvast. Miks paneme silmad ja kõrvad kinni ning jätame lapsed abita? Küllap arvatakse endiselt, et perevägivald on pere siseasi. Ei ole. Perevägivald on kuritegu ja eluohtlik, sest poolte juhtumite korral kipub olukord eskaleeruma. Mustrit on võimalik muuta ja vägivalda saab katkestada.

Mida saab igaüks meist teha, et pühad mööduksid rahulikult? Pühad on seotud traditsioonide ja tihti lapsena kogetud tunnetega. On tekkinud kindel arusaam, mismoodi pühi veeta. Mida süüa, kuidas istuda ja kui palju rahvast laua taha koguneb. Jõulud on perepühad, mis tähendab aja jagamist pereliikmetega ning vanemate ja vanavanemate külastamist.

uidas aega jagada? Kellele minnakse külla esimesena, kelle juurde ei jõutagi? Pühadega on seotud ka kulutused. See tekitab palju lisapingeid ja süütunnet, sest raha on tihti vähem kui oleme arvestanud. Finantspinged toovad kaasa võrdlemise. Oma võimaluste võrdlemine teiste omadega teeb kurvaks või tigedaks. Sagedasti tekib konflikt ootuste, lootuste ja tegelikkuse vahel. Kuid saame oma suhtumist muuta: latt ei pea olema liiga kõrgel. Lapsed ei vaja asju, vaid turvalist koosolemist. Abiks on ka see, kui kõik panustavad pühade õnnestumisse võimaluste piires, et pühade ettevalmistus ei koormaks kedagi liigselt.

Kuidas lahendada konflikte?

Konstruktiivne tülitsemine on oskus ja konfliktide rahumeelne lahendamine on õpitav. Oma mõtete, tunnete ja vajaduste sõnastamine algab nende äratundmisest. Hea omavaheline suhtlus, üksteisega arvestamine ja eelkõige tahe kuulata ilma hukkamõistmata ja hinnangut andmata aitavad konflikte ennetada.

Ärevus, selle kasv ja järgnev konflikt seostub vajaduste, ootuste ja igatsuste mittetäitumisega. Kui me oma vajadustest ja igatsustest lähedastele ei räägi, on neil keeruline neid ka täita.

Oluline on suhtes vahet teha, kas soovime väljendada oma emotsioone või tahame tekkinud olukorda või probleemi lahendada. Kui saame aru, et lähedasel on olnud raske päev, ei ole mõtet proovida tema asju korda teha, vaid lihtsalt kuulata ja püüda mõista. Mõelda, et see oli tema olukord, mille konteksti me ei pruugi ka paremal tahtmisel mõista. Meie ei tekitanud seda, ega saa ka “korda teha”.

Kuidas käituda, kui pereliige on liiga palju alkoholi tarbinud ja hakkab tüli norima? Eelkõige vastutab oma käitumise eest alkoholi tarvitaja. See on tema valik ja vastutus. Otsus alkoholi tarbida võetakse vastu kaine peaga ehk teadlikult. Pereliikme käitumine alkoholi mõju all ei pruugi olla teiste pereliikmete jaoks midagi uut. Seega on teatud mõttes võimalik alkoholi tarvitanu käitumist ennetada.

Edasi loe Õhtulehest.

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. (Lk 19:10)