Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Petseri Peetri koguduse tulevik palvetati Jumala kätte

21.09.2016 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Põlisel Setu alal Petseris. Ülemsootska Aarne Leima ja Margus Timmo ütlevad tervitussõnad ja annavad õp Andres Mäeverele kingituseks üle veel sooja koduleiva ning raamatu «Setomaa tsässonad». Liina Raudvassar

Laupäeval, 17. septembril tähistati Petseri Peetri koguduses kolme tähtpäeva: 119 aasta möödumist evangeelse luterliku sõnakuulutuse algusest, koguduse 95. ja kirikuhoone 90. aastapäeva.

Pidupäeva hommik algas delegatsiooni külaskäiguga Petseri kloostrisse, kus eestlasi võttis vastu kloostriülem arhimandriit Tihhon. Ringkäiku kloostri kõige pühamatesse paikadesse juhtis munkpreester Gavril.
Asulana kujunes Petseri Setumaa ajaloolise keskusena 1473 rajatud õigeusukloostri ümber. Pärimuse järgi algab kloostri ajalugu Püha mäe koopaga, millega on seotud imelisi nähtusi: siin on kuuldud inglite laulu ja tuntud viiruki lõhna. Setud usuvad, et koobastes puhkab igavest und nende kuningas Peko. Esimene erak Mark elanud põlislaante varju jäävas eraklas juba 14. saj lõpus.
Tartu rahuga 1920. aastal Eesti Vabariigi koosseisu arvatud Petseri õitseajaks saab pidada möödunud sajandi 20–30ndaid, mil madalast slaavipärasest külast ehitati üles euroopalik linn, kuhu avara pargiala ning nägusate kiviehitiste keskele kerkiski 1926. aastal eestlaste luteri kirik. Peetri koguduse oli kirikuvalitsus kinnitanud juba viis aastat varem. Eestlased moodustasid toona elanikkonnast üle poole ning Peetri kogudusel oli umbes 2500 hinge.
Kui Eesti iseseisvus 1991 taastati ilma Petserita –, jäi ka Peetri kogudus liikmete arvult väikeseks. Ometi on kiriku tähtsus ja tähendus sama: olla õigeusklikul alal luterlikuks vahipostiks.

Külalisi piiri tagantki
Rohkem kui kaheksa tundi kestnud autosõidu võttis Moskvast ette Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus koos diplomaatilise korpusega. Suursaadik meenutas Eesti Kirikule, et viimati külastas ta Petserit ja siinset kloostrit 1991. aastal ajalooüliõpilasena. Ta pidas loomulikuks, et püüdis sättida oma töövisiidi piiriäärsesse Petserisse siinse luteri koguduse aastapäevaks. Peterburi Jaani kogudusest tõid tervitusi misjonärid Liliann ja Hannu Keskinen.
Külaliste hulgas oli mitmeid Petseriga seotud inimesi, sh koguduse liige Heino Kostabi Eestist.
«Olen Petseris lapsena elanud umbes kolm aastat,» rääkis ooperilaulja Jaan Willem Sibul, kelle vanemad 50ndatel Siberist naastes Eesti NSVsse ei saanud elamisluba. «Isa siis ütles, et läheme põlisesse Eesti linna,» räägib Sibul, meenutades, et nende korter oli kiriku lähistel ajaloolises Kaitseliidu hoones.
Kohal oli arvukas setude esindus eesotsas ülemsootska Aarne Leima ja Margus Timmoga ning õigeusu vaimulike isa Viktori ja isa Peetriga.

Lutheri hümniga
Mis inimesele võimatu, on Jumalale võimalik. Seda tuletas piiskop Joel Luhamets kantslist meelde, kui nentis, et peame seda pidupäeva täna poliitiliselt keerulises olukorras. «Palvetame täna Petseri Peetri koguduse tuleviku Jumala kätte,» innustas piiskop Luhamets aastapäevakogudust. Loeti ette peapiiskop Urmas Viilma tervitus. Teenistuse käigus said leeriõnnistuse kaks Ingeri kiriku liiget.
Vaimulikena teenisid veel Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi ja teoloogilise instituudi rektor Ivan Laptev, Petseri koguduse hooldajaõpetaja Andres Mäevere, praostid Üllar Salumets ja Leevi Reinaru, emeriitõpetaja Villu Jürjo ja õpetaja Toivo Hollo.
Organist Tuuliki Jürjo, kes musitseeris teenistusel koos lauljate Tatjana Drobõševa ja Izida Galimovaga, kinnitas, et vendade Kriisade poolt kogudusele 1928. aastal kingitud orel on tänu hiljuti läbitud remondile kontsertkorras. Selles võis iga kirikuline veenduda, kui pill luterliku hümni «Üks kindel linn ja varjupaik» laulmiseks registrid avas.

Luterlik kants
«Me seisame postil nii kaua, kui on kirik ja inimesi, keda teenida,» kinnitas õpetaja Andres Mäevere, lisades, et selleks kohustab meid Jeesus oma käsuga minna ja kuulutada.
Mäevere, kes käib Petseris kord kuus jumalateenistusi pidamas, räägib, et praegu on koguduses 13 liiget, kirikusse jõuab neist tavaliselt paar inimest, sh ustav Mart Kallas. Koguduse hiilgeaegadega võrreldes on need arvud mõistagi nukrad ning panevad küsima koguduse jätkusuutlikkuse järele.
Andres Mäevere, kes aastapäevaüritust pikalt ette valmistas, tuletab meelde, et koguduse elus on ka varem lisaks tõusudele mõõnaperioode olnud. Petseri koguduse teenimise tuleviku üle käivad läbirääkimised Ingeri kirikuga.
Päev täis kiriklikku osadust ning inimlikku soojust sisendas üle piiri Petserisse jõudnutesse lootust Jumala abile ja sõna kuulutamise jätkumisse.
Liina Raudvassar

Luteriusk Petseris
1897 alustatakse palvetundidega
1908 saab Petseri kogudusest Vastseliina abikogudus
1910 pühitsetakse Petseri surnuaed
1921 Petseri Peetrist saab iseseisev kogudus
1923–1926 ehitatakse kirikut
1926 pühitseb piiskop Jakob Kukk kiriku

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)