Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Petseri kogudus on saja-aastane

22.09.2021 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Viie aasta pärast saja-aastaseks saavasse Petseri Peetri kirikusse tuli pühapäeval rohkelt kirikulisi. Gusläna Kartüshova.

Pühapäeval, 19. septembril tähistati Petseris nelja tähtpäeva: 124 aasta möödumist evangeelse luterliku sõnakuulutuse algusest, Petseri Peetri koguduse 100. ja kirikuhoone 95. ning surnuaia 111. aastapäeva.

„Õnneks oli ilm väga ilus. Hommikul Eesti poole pealt sõitma asudes oli veel tuuline ja vilu, aga Petseri tervitas juba päikselise kuldse sügisilmaga,“ alustab päevast ülevaadet Eesti konsulaartalituse Pihkvas direktor Triin Parts, kes sündmuse ühe peakorraldajana jagab Eesti Kirikule rõõmu, et ajalooline päev väärika tähistamise leidis. 

Ta soovib tänada kõiki neid, kes kohapeal aitasid pühakoja pidupäevaks korda teha: „Mitme nädala jooksul korraldasime talguid, et kiriku aknad ja põrand puhtaks pesta ja ka ümber kiriku haljasala korrastada. Seintele said vaatamiseks Tartu kunstniku Imbi Kruuvi religioosse sisuga pildid. Kirikus sai süüdata vahast küünlaid, mille abil kirik päeva jooksul tõesti imeliselt särama sai,“ jutustab Parts. 

Algus surnuaial

Et postuumselt tänada neid, keda enam meie keskel ei ole, aga kes möödunud aegadel on palju teinud, et Petseri luterlastel oleks oma kogudus, selleks alustati pidupäeva ringkäiguga Petseri luterlikul surnuaial. Paarikümneliikmelise seltskonnaga peatuti umbes 20 haual, kus süüdati mälestusküünlad ning ELKRASi (Evangeelne Luterlik Kirik Venemaal) praost Michael Schwarzkopf luges palvesõnu ja Tallinnast tulnud diplomaat Jüri Trei jagas teemakohaseid selgitusi.

Edasi liiguti kiriku juurde, kus meeldiva üllatusena ootas ees kirikutäis huvilisi. Kui on teada, et Petseri Peetri kirik mahutab koos rõdudega istuma umbes 600 inimest, siis võib öelda, et koguduse 100. aastapäeva tähistamiseks oli sadakond istet kasutatud.

„Me tellisime kohalikku ajalehte koguduseelu tutvustava artikli ning lisasime eelinformatsiooni, mis ilmselt mõjus tõhusalt ja tõi kokku tõesti palju huvilisi. Kui kohalik kogudus on liikmete arvult kokku kuivanud, siis eestlaste kirik on tuntud ja päris kuulus just orelikontsertide poolest,“ räägib Triin Parts, kes arvab, et küllap tulid paljud just selleks, et kuulata head orelimuusikat vendade Kriisade poolt 1928. aastal ehitatud 21 registriga orelilt. 

„Siinse oreli heaks, mis on hetkel väga heas korras, on palju teinud kohalikud organistid, abikaasad Denis Makhankov ja Dina Ikhina, kes siinset elavat kontserdielu juhivad ning kontserditulust saadud vahenditega pilli korras hoiavad,“ selgitab Parts.

Piir vahel

Kahjuks ei saanud aastapäevapidustustest osa kõik need, kes teiselt poolt kontrolljoont oleks Petserisse sõita soovinud. 

„Nii-öelda vaimus olin kohal. Päeva kava alates jumalateenistusest kuni selle kavaleheni olin koostanud ning viimase hetkeni püsis valmisolek kohale sõita, aga kahjuks jäi vajalik viisa saamata. Ometi olen väga rõõmus, et koguduse aastapäeva tähistamine toimus ja oli rahvarohke. Väga tänan neid, kes selle korraldamiseks endast oleva tegid. Loodan, et varsti olud normaliseeruvad ja piir avaneb,“ räägib Petseri kogudust alates 1999. aastast (väikese vaheajaga) teeniv Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere.

Ka piiskop Tiit Salumäe, kelle tööplaanis Petseri koguduse aastapäev juba ammu kirjas oli, ei saanud viisa puudumisel kohale sõita. Tema tervitus loeti aga kirikus ette. Lubades palvetada Petseri koguduse eest kirjutas piiskop: „Täna elame taas rasketes oludes ja viimaste aastakümnete aktiivne suhtlemine on peatunud pandeemia tõttu ja meie läbikäimine on piiratud. Kirik on elanud läbi ajastute erinevates olukordades, aga Jumala arm hoiab ja saadab meid. Meenutan neid eestlasi, kellele see paik on olnud koduks ja kes seda pühakoda on hoidnud. Tänan teid, kes hoiate seda pühakoda täna koos Saksa ja Ingeri luterlike kirikute perega Venemaal.“

Triin Partsi sõnul alustati viisataotlustega küll aegsasti, juba augustis, siiski ei krooninud ettevõtmist edu: „Venemaa võimud ei pidanud seda piisavalt oluliseks ürituseks, et isegi piiskopile ja eesti õpetajale külastusluba ei antud. Väga kahju.“ 

Diplomaadid kohal

Jumalateenistusel teenis praost Schwarzkopf vene keeles, laululehed olid eestikeelsed. Pärast teenistust peeti kõnesid ja sooviti kogudusele jätkuvat elujõudu. 

Imelise orelikontserdi järel lõpetas päeva pidulik õhtusöök 30 kutsutuga lähedal asuvas restoranis.

Koos abikaasaga oli sündmusest osa saamas Eesti konsul Peterburist Carl Eric Laantee Reintamm. Esindatud oli Eesti konsulaartalitus Pihkvast eesotsas direktor Triin Partsiga, Moskva konsulaartalitusest oli kohal Petseri juurtega direktor Tarmo Punnik. Esindatud oli Peterburi Jaani kogudus ja Eesti Kultuuriselts. Oma esindus oli kohalike setude poolt eesotsas Petseri Seto Seltsi esimehe Helju Majakiga

Liina Raudvassar

Petseri Peetri kogudus

1897 hakkas Lasarevo kooliõpetaja Karl Pütsep Petseris palvetunde pidama.

1908 sai Petserist Vastseliina abikogudus.

19. septembril 1921 pühitseti Petseri surnuaed.

9. septembril 1921 kinnitati Petseri Peetri iseseisvaks koguduseks.

19. septembril 1926 pühitses kiriku piiskop Jakob Kukk.

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)