Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Perevägivallast saab osa lähedaste ring

18.01.2017 | | Rubriik: Ühiskond

EELK Perekeskuse möödunud aasta lõpus toimunud konverentsi „Eesti perevägivalla lugu – eile, täna, homme“ ettekandjateks olid vägivallavastase töö spetsialistid Eestist, Soomest ja Ameerika Ühendriikidest.

Koos osalejate ja ettekandjatega otsiti vastust küsimustele, kuidas on seni perevägivallale lähenetud ja ohvritele abi antud ning kuidas on tõhus sekkuda ja aidata tervet perekonda. Konverentsist, kus osales 150 inimest, tehti ka otseülekanne.

Kannatavad kõik
Konverentsi peaesineja, Pennsylvania ülikooli psühholoogiadotsent ning PTSD ja perevägivalla seoste spetsialist Amy D. Marshall tutvustas USAs tehtud uuringuid ja abinõusid perevägivalla tõkestamiseks. Tema sõnul pole ametliku statistika kohaselt USAs olukord väga hull.
„Kuid kui vaadata teadlaste uuringuid, siis näeme, et perevägivald on tõsine probleem just noorte perede hulgas,“ tõdes Marshall. Tema sõnul näitavad uuringud ka, et vägivald on kahesuunaline: mõlemad partnerid on teineteise vastu vägivaldsed. Üle saja uuringu näitab, et naised on kohati isegi veidi vägivaldsemad kui mehed. Muidugi on naiste tegudel enamjaolt väiksemad füüsilised tagajärjed kui meeste vägivallal.
Perevägivald ei ole vaid partneritevaheline probleem, paratamatult saab sellest osa kogu lähedaste ring. Marshall: „Kui paar on vägivaldne ja neil on laps, kannatab 82 protsendil juhtudest vägivalla all ka laps. Laste puhul on ka vanematevahelise vägivalla tunnistajaks olemine sama tõsiste tagajärgedega kui ise ohvriks olemine. Kui aga laps on nii vägivalla tunnistaja kui ohver, siis on selle tagajärjed palju tõsisemad. Selle mõju on tugevam kui vaid 1 + 1.“
Perevägivalla tõkestamine on keeruline ja pikaajalist sekkumist nõudev probleem. Kõige tõhusam lahendus sellele on Marshalli sõnul olnud vägivalla taga peituvate probleemide, nagu näiteks alkoholi- ja narkosõltuvus ning traumajärgne stressihäire, lahendamisele suunatud tegevus.

Kurb statistika
Salla Hyvärineni ettekanne keskendus Soome pikaajalisele kogemusele perevägivalla tõkestamisel. Hyvärinen töötab eksperdina Espoos asuvas keskuses Lyömätön Linja (Löömata Liin), mis tegelebki peamiselt vägivaldsete meestega. Praegu tegutseb Soomes 19 varjupaika naistele, meestele, lastele ja vallalistele täiskasvanutele, 5 varjupaika on noortele vanuses 12–21. Kõigile koduvägivalla osapooltele on avatud erinevad teenused. Espoo kiriku perekeskus teeb tihedalt koostööd Lyömätön Linjaga ja nõustab paare.
Teiste riikide kogemuste taustal oli kasulik vaadata otsa Eesti senisele kogemusele perevägivalla tõkestamisel. Kurb statistika ütleb, et kui 2015. aastal sõlmiti 6815 abielu, siis lähisuhtevägivalla juhtumeid registreeriti 2997 korral.
Eestis tegutsevad naiste ning ema ja lapse tugikeskused ja varjupaigad, perevägivalda kogenud meestele teenused puuduvad. Vähe on ka teadusuuringuid, mis laiendaksid meie teadmisi perevägivallast sooüleselt.
EELK Perekeskuse perekeskset perevägivalla tõkestamise mudelit tutvustas perekeskuse juhataja Pia Ruot­sala. Mudeli märksõnadeks on turvalisus, pereliikmete võrdne abistamine ja kliendikeskne terviklik lähenemine ning võrgustikutöö. Tegevuse põhimõtteks on panna klient vastutama enda ja oma pere turvalisuse eest, mis saavutatakse võrdse jõustamise ja kestvale muutusele suunatud metoodika abil. EELK perekeskuses aidatakse ka eakatevastase vägivalla, kasvatusvägivalla ja koolivägivalla puhul.

Ennetus karistamise asemel
EELK Perekeskuse töö perevägivalla katkestamiseks põhineb sisemise kindluse programmil, mille on välja töötanud Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse teadlased sotsiaalministeeriumi tellimusel.
Selle programmi alusel on Tallinna keskuses juba töötanud kolm meeste gruppi. Meeste grupp on stardiplatvorm, kus toetatakse vägivaldselt käitunud (füüsiline, vaimne, emotsionaalne, majanduslik, seksuaalne ja vaimulik vägivald) inimese muutumist turvaliseks eelkõige iseenda jaoks.
Oluline on motivatsiooni toetamine, teadlikkuse tõstmine toimuvast, häbi ehk tabu eemaldamine, võrdse toe pakkumine, vägivalla tsükli äratundmine ning enesereguleerimise ja toimetuleku mehhanismide õppimine. Lähenetakse praktiliselt ja toetatakse hilisemat nõustamisprotsessi, kuhu saab võimalusel kaasata ka teisi pereliikmeid.
Sel aastal alustavad uued meeste grupid Tartus (25. jaanuaril) ja Tallinnas (8. veebruaril) ning alustab ka naiste grupp Tallinnas. Osalustasu on 30 eurot. Meeste gruppi saab registreeruda aadressil info@perekeskus.eu.
Kuna EELK perekeskuse lähenemine on Eestis uudne ning tegeleb rohkem vägivalla põhjustega kui tagajärgedega, tekitab see palju huvi ja kriitikat. Kiriku perekeskus aitab arendada Eesti ühiskonda, et tulevikus tegelda rohkem ennetusega ning mittetõhusa karistamise asemel rakendada varajast sekkumist.
Konverentsi materjalidega ning perekeskuse tegevusega on võimalik tutvuda kodulehel www.perekeskus.eu.
Lea Saar

EELK Perekeskus

Tähistas 11. jaanuaril oma ruumes Tallinnas Lastekodu 6a kolmandat sünnipäeva piduliku koosviibimisega. Kohaletulnud said tutvuda keskuse teenuste, ruumide ja inimestega.
Kolme tegevusaasta jooksul on toetatud peresid nende erinevatel eluetappidel, pakkudes perenõustamisteenust, tugigruppe ja koolitusi. Lisaks toetatakse mitmeid spetsialiste, sotsiaal- ja ohvriabitöötajaid, omavalitsuse töötajaid, neile pakutakse koolitusi ja supervisiooni.
Keskuse motoks on „Kõiges Sinu kõrval“ ning töö põhisuunad on olnud paarisuhte ja positiivse vanemluse toetamine ja perevägivalla tõkestamine.
Teenustena pakutakse perenõustamist, kasvatusnõustamist, imago paariteraapiat, hingehoidu.
Alanud aastal alustavad tööd uued grupid meestele nii Tallinnas kui Tartus ning naistele Tallinnas. Sisemise kindluse programm on neljakuuline grupitöö, mille käigus osalejad saavad teada oma tunnete ja pingete põhjustest ning õpivad nendega igapäevaselt toime tulema.
Allikas: EELK Perekeskus

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)