Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Perepäev viis rahva kevadisse rappa

27.04.2010 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht

Retkejuhi Triin Salustega koprarajal kogemusi hankimas. Margit KaruLaupäeval korraldas Viljandi Jaani koguduse laste- ja peretöö toimkond koguduse ühise perepäeva Soomaal.
Perepäev pakkus tegemisi nii suurtele kui väikestele, lisaks ühisele retkele koprarajal oli vanematel võimalus osa võtta harivast koolitusest.

Kasvataja kasvamine
Suure-Jaani koguduse õpetaja Kristi Sääsk jagas Soomaa keskuse kaminasaalis oma kogemusi ja teadmisi kasvamise ja kasvatamise teemal. Rühmatöö käigus saadi üksteisega paremini tuttavaks, kõneldi endast ja oma peredest.
Igaüks pidi paberi ja värvipliiatsite abiga visandama pildi iseendast ning oma lapsideaalist ning need siis ka omavahel kokku viima. Osavõtjatele kõige suuremaks katsumuseks osutus aga enda kiitmine ühe minuti jooksul.
Kokkuvõtted tehtust ja kuulatust olid ühesed – kui me suudame märgata ja tunnustada iseenda häid omadusi, oskame neid märgata ka teiste juures. Ka rõhutas rühmatööd vedanud vaimulik, et eelkõige anname me lastele eeskuju just iseenda käitumisega, ideaalide ihalus pole alati õige, põhjendatud ega vajalik.  
Kristi Sääsk, keda on huvitanud anglikaani kiriku praktika, tõdes, et koguduseelus on igasugune peredele suunatud tegevus ainult teretulnud.
«On hea, et kaasa olid tulnud tõepoolest terved pered, mitte ainult emad lastega, ning ka rühmatöös olid koos väga erinevas eas inimesed ning valitses arusaam, et kasvamine ja kasvatamine ei ole ainult noore pere teema. Ma usun, et keegi meist pole valmis kasvatajaks sündinud, kuid selleks, et teistele endast midagi anda, tuleb ka ennast tundma õppida,» lisas Sääsk.

Looduspildid koprarajalt
Lapsed ja loodushuvilised (kelle seas hulga pereisasid) said kogenud matkajuhi Triin Saluste käest kuulda palju põnevat loomade, lindude ja taimede kohta.
Vaikselt püüti tungida looduse saladustesse, samuti jõuti mängida mitut sorti mänge, et õppida tundma puuliike ja loomajälgi. Puhkepausil peeti loodusteemaline viktoriin, kus kõik said oma teadmisi näidata.
Koprarajal andis Triin Saluste põhjalikuma ülevaate ka kobraste argi- ja hingeelust – nende töö raja ääres oli muidugi muljetavaldav: justkui pliiatsiteritajaga langetatud puud, suured jõetammid ja kõrged okstest kuhilpesad jõe ääres.
Kui jahedavõitu hommikus oldi ühises ringis õpetaja Marko Tiituse eestvõttel päevale õnnistust ja kordaminekut palutud ning südamlikult üht sünnipäevalastki õhku visatud, siis päeva edenedes rõõmustas kõiki ka üha paranev ilm.
Kui veel paar nädalat varem oli Soomaal veetase olnud suurtelegi rinnuni, siis nüüdseks oli alles jäänud vaid mõni vesisem koht.  
Ühiselt perepäevalt saadi hulga uusi teadmisi. Lisaks neile jäid mällu põnevad vaatepildid ning rõõm linnulaulust, vetevulinast, päikesepaistest ja puutumata loodusest.
Külastuskeskuse juures peeti piknik, oli olnud tõeline perepäev, kus noorimaks kaasalööjaks nelja-aastane ja vanimal aastaid juba 88.
On öeldud, et parimaiks õpetajaiks on koosoldud aeg ja jagatud kogemused. Nii oli see ka ühisel perepäeval Soomaal.
Evija Leiaru-Kuldsaar
Mirjam Tiitus

Soomaa rahvuspark
Asub Sakala kõrgustiku läänenõlva jalamil.
Loodud 1993. aastal.
Soomaa on ürglooduse näidisala, veerand Eesti territooriumist on soostunud.
Kuresoo on Eesti suurim raba, selle lõunaservas asub maailma kõrgeim rabarinnak (8 meetrit).
Soomaa jõgedel on tihedalt rippsildu.
Soomaal on säilinud ürgse paaditüübi, jämedast haavatüvest õõnestatud haabja, ehitamise ja kasutamise tava.
Soomaa omapärasemaid nähtusi on tulvaveteaeg, mis kohalike poolt hellitavalt viiendaks aastaajaks kutsutud.

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)