Perekonna mõiste tulipunktis

Abielu ja perekonda puudutavad küsimused on just kirikute initsiatiivil omandanud mitmes Ida-Euroopa riigis suure poliitilise tähtsuse. See kehtib ka Läti kohta, kus viimastel kuudel on kirglikult vaieldud perekonna mõiste fikseerimise üle põhiseaduses.

Asi sai alguse Läti põhiseaduskohtu poolt mullu 12. novembril tehtud otsusest, mille kohaselt on õigus vanemapuhkusele ka lapsevanema samasoolisel partneril. Seda põhjendati lapse heaolu tagamise vajadusega ning põhiseaduse 110. paragrahviga, mille kohaselt on perekond riigi kaitse all.

Otsus äratas ühiskonna konservatiivses osas suurt pahameelt, sest selles nähti sammu samasooliste abielu kehtestamise poole. Teiste seas tegid 27. detsembril Läti riigijuhtidele adresseeritud ühisavalduse roomakatoliku, õigeusu, luteri, baptisti, nelipühi, adventisti, vanausuliste ja armeenia kirikute ning Riia juudi koguduse juhid.

Muu hulgas avaldasid allkirjastanud kahetsust, et põhiseaduskohus ei arvestanud otsuse tegemisel Läti identiteedi ja traditsioonidega, mille üheks aluseks on ka kristlikud väärtused. Lisaks rõhutasid nad sedagi, et mõlemast soost vanema osalemine kasvatustöös on oluline lapse arengu seisukohast. Seetõttu kutsuti avalduses muutma Läti põhiseadust, et siduda perekonna mõiste mehe ja naise vahelise abieluga.

Õige pea esitaski erakond Rahvuslik Liit Läti parlamendile (seimile) vastava eelnõu. Selle kohaselt soovitakse põhiseaduse 110. paragrahvi täiendada sätetega, et perekond põhineb abielul, veresugulusel või lapsendamisel ning et lapse õiguste hulka kuulub kasvamine „perekonnas, mille aluse moodustavad ema (naine) ja isa (mees)“. Abielu ise on Läti põhiseaduses mehe ja naise liiduna defineeritud muide juba viisteist aastat.

Kavandatava põhiseadusmuudatuse vastu astus omakorda välja mitukümmend teoloogi ja kirikutegelast, kelle seas leidub Läti ülikooli usuteaduskonna õppejõude, Riia anglikaani koguduse esindajaid ning liberaalsete vaadete poolest tuntud luterlasi. Nende avalduses taunitakse katset kitsendada perekonna mõistet, sest see tähendavat selle alla mittemahtuvates peredes elavate inimeste alavääristamist. Kristlaste kohuseks on allkirjastanute meelest aga olla solidaarsed kõigi tõrjututega, sõltumata sellest, kas nende seisukohtade ja eluviisiga nõustutakse või mitte.

Seim otsustas 14. jaanuaril toimunud hääletusel Rahvusliku Liidu eelnõu 47 poolt- ja 25 vastuhäälega aga siiski menetlusse võtta. Kas põhiseaduse muutmisest ka tegelikult asja saab, on kahtlane, sest selleks oleks vaja tublisti lisahääli.

Ilmne on aga see, et ratsionaalset arutelu ega erinevate osapoolte dialoogi oodata ei ole. Loeb ainult see, kes suudab oma poolehoidjaid paremini mobiliseerida, et endale meelepärane seisukoht jõuga läbi viia. Kristlasi leidub seejuures mõlemas leeris, kuid valdav osa neist paistab toetavat konservatiive.

 

 

 

 

Rain Soosaar,

Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant