Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Peetri kirikus oli taas kasutusel vana karikas

26.11.2010 | | Rubriik: Kirikuelu, Uudised

Naani Holsmer (vasakult), Valdek Tagel ja Ants Tooming  valmistuvad alla kirjutama kahe koguduse vahelisele sõpruslepingule. Rita PuidetIsadepäeva jumalateenistusel oli Tartu suurimas kirikus taas kasutusel 66 aastat võõrsil olnud armulauakarikas ja kaks Peetri kogudust sõlmisid sõpruslepingu.
Pidulik ja rahvarohke oli jumalateenistus, mille protsessiooni eesotsas sammusid Tartu Peetri koguduse esimees Valdek Tagel ja Toronto Peetri koguduse esimees Naani Holsmer, käes hõbedane karikas. Edasi tulid juba kirikuvanemad ja siis vastne Välis-Eesti piiskopkonna piiskop Andres Taul, kes on ühtlasi Toronto Peetri koguduse õpetaja, ja meie Ants Tooming.
Vanust üle saja aasta
Nelja vääriskiviga armulauakarikas on ekspertiisi hinnangul 19. sajandi teisest poolest pärit hinnaline meistriteos, mis on valminud Berliini Sy&Wagneri (1859–1914) hõbedakojas ja märgistatud hõbedaprooviga 900.
Et koguduse arhiiv on hävinud, ei saa väita, millal ja kuidas karikas kogudusse jõudis. Siiski on arvata, et see saadi kingituseks kiriku nurgakivi pühitsemisel 30. mail 1882.
Piiskop Andres Taul meenutas jumalateenistuse järel, kuidas tema isa Jaak Taul 1944. aastal Vene vägede sissetungi eel aeda auku kaevas, et peita hinnaline karikas ja ristimisvaagen. Ent otsustas siiski ümber – ka põgenikuteel tuli inimesi ristida ja armulauda jagada.
Kümme aastat Tartu Peetri koguduse õpetajaks olnud Jaak Taul viis esemed enesega kaasa ja need teenisid eestlasi Inglismaal Londoni koguduses. Edasi jõudsid need poeg Andrese kätte Toronto Vana-Andrese ja hiljem Peetri kogudusse.
Möödunud aasta lõpul võtsid õpetajad väärtusliku inventari tagastamise kõneks ning selle aasta suvel tõi Naani Holsmer need Eestisse ja andis õpetaja Ants Toomingale üle, kes need kuni piduliku jumalateenistuseni Eesti Rahva Muuseumi hoiule jättis.
Jumala tempel
Mitte ainult kuldrist, mida piiskop kaelas kannab ja mille 1939. aastal Tartu Peetri I pihtkond õpetaja Jaak Taulile kinkis, ei ühenda kaht teineteisest kaugel asuvat kogudust. Ennekõike on see jumalasõna, mille järele kogudus januneb.
Jutluses kinnitas õpetaja Andres Taul, et oleme Jumala tempel ja meie sees elab Püha Vaim. Meie kohus on armastuse ja annetega ehitada jumalakoda, teha teda ilusamaks. Aga tõeliselt ilus on ta siis, kui on rahvast ja Jumala Vaimu täis. Innustunult kutsus õpetaja koguduseliikmeid võtma järgmisel pühapäeval sõber kirikusse kaasa – nii saabki kirik peatselt rahvast täis. Ja loomulikult tahab Jumal sellele kaasa aidata.
Südameid aitas jumalateenistusel avada ka vaimulik laul koguduse kammerkoori ja selle dirigendi Kristiina-Maria Lorenzi abiga. Soolopartii esitas fantastilise lauluhäälega Tartu organist Elke Unt, kes mängis teenistusel ka orelit.
Jumalateenistuse järel andis Andres Tauli õde Tiina kogudusele üle ristimisvaagna, mida on kasutatud Jaak Tauli kõigi kolme lapse laste ja lastelaste ristimisel. Siis aga astusid kirikuliste ette Naani Holsmer, Valdek Tagel, Andres Taul ja Ants Tooming, et alla kirjutada kahe koguduse vahelisele sõpruslepingule.
Selle sihiks on «edendada kristlikku, kultuurilist ja vaimset ühistegevust. Pakkuda üksteisele hingelist tuge, hoida vankumatuna eesti rahvuslikku eneseteadvust. Hoida puhtana eesti keele kasutamist ja emakeelse jumalasõna kuulutamist. Aidata eestlasi ülemaailmselt vaimulikult teenida ja oma rahvast eetiliselt ja religioosselt harida», on kirjutatud lepingusse.
Rita Puidet

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)