Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Peeteli kirikusaal täis laulukõla

18.06.2008 | | Rubriik: Kultuurielu, Muusika

Maikuu oli Peeteli koguduse jaoks tähtpäevarohke. Foto: koguduse arhiiv

Lehekuu viimasel, Maar­ja külaskäigu päeva õhtupoolikul sai Peeteli pühakoja saal rahvast täis nõnda nagu jõuluõhtul, kui tullakse Jeesuse sünnipäevapeole.

Sünnipäeva peeti ka sel suvesse veereval kaunil kevadõhtul. Kirikusaal oli kenasti kaunistatud kaseokste, õitsvate ja eri värvi sirelite ning kevadlilledega. Õisi ja rohelust jagus kõikjale – altarile, klaverile, vanale orelile, kaetud pidulaudadele, põrandale. Juba kiriku eeskoda tervitas saabujaid sõbralikult päikesekollaste kullerkuppude ja õrnrohelise lehestikuga. Nii kaunis pole Peeteli kiriku saal taastamisjärgsel ajal veel olnud, täis Jumala loodu(se) imelisi lõhnu ja värve. Piduehteks oli ka põhjust rohkem kui kunagi varem.
Juubelite tähe all
Ligemale kahe kuu eest, 27. aprillil sai 81 aastat koguduse asutamisest, 23. mail 1937 pühitseti kiriku ehituskrunt ja 24. mail alustati ehitustöödega, 13. juunil pandi nurgakivi. 27. mail 1993 leidis aset koguduse ülestõusmine ehk taasasutamine. Tänavu 28. mail tähistas ümmargust sünnipäeva koguduse organist ja ansamblijuht Eve Padar. Tollel maikuu viimasel õhtul said kõik tähtsündmused kokku võetud kontserdiga «Jaakobi unenägu».
Siinkohal ei hakka ma ümber jutustama 1Ms 28:10–28 piiblilugu Jaakobi unenäost Peetelis. Kes teab, see teab, kes mitte, võib ise lugeda. Mõistetavuse ja sidususe tarbeks alljärgnevaga toon siiski ära sõnad, mis Jaakob ütles unest ärgates: «See (Peeteli) pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!» Jaakob pani sellele paigale, kus ta öösel oli maganud, nimeks Peeteli, mis tõlkes tähendab Jumala elupaik.
«Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid: tema parem käsi ja tema püha käsivars on toonud temale võidu!» (Ps 98:1). Issand on tõepoolest teinud imetegusid, kui ta 15 aasta eest äratas ellu, aga seda Ta ometi teeb, Peeteli koguduse.
Kogudus, mis vahepeal oli otsekui surnud ja selle liikmed 1962. a ENSV punavõimude poolt laiali pillutatud nagu jüngrid pärast Jeesuse ristilöömist. Jeesuse ülestõusmise ja ilmumise ime tõi jüngrid taas kokku.
Lauluperekond
Taas tulid Peeteli liikmed kokku 1993. aastal, sest Jumal ise oli andnud lubaduse end Jaakobi nimel õnnistanuid tuua tagasi Peetelisse. Issanda enese vägev käsivars juhtis siia Pelgulinna õdusasse agulisse ka noore muusiku Eve. Tänaseks on Eve juhatuse all muusikat tehtud juba 15 aastat. Need aastad on olnud külvi, idanemise, kasvamise ja küpsemise ajaks. Nüüd söandati viljad kokku koguda oma esimesele CD-le.
Kontsert-lindistuse juhatas sisse lasteansambel. Imelise lummuse ja vahetu siirusega, mis on omane üksnes lastele, esitasid Ketter Laur, Maria ja Inger Kivari, Katarina Emilie ja Karoliine Lisete Kõiv, Maris Kortel ja Cristofer Jüriloo algussalmi Külliki Levini laulust «Lauluperekond».
Teiseks salmiks liitusid kenad naishääled Reet Alapuu, Katrin Laur, Kristel Kivari, Leen Jõesoo, Kersti Lootus ja Marju Kõiv ning kolmandaks salmiks mehed Ville Kivari, Urmas Jõesoo, Margus Liiv ja Indrek Soomre ning nii oldigi üheskoos saalitäie kirikuliste ees kui üks suur lauluperekond.
Peeteli lauluperekond ei esita üksnes teiste poolt loodud laule, vaid nende enestegi keskel on, kellele Issand on andnud lisaks ilusale lauluhäälele ka helide loomise imelise ande. Nii tuli ettekandele lasteansambli juhendaja Eve Padari poja Hanno loodud lastelaul «Oh inimene, kuule sa».
Kammerkoori võimas ja kõlav tenor Margus Liiv on viisistanud «Meie Isa Palve». Mõlemad heliteosed väärivad kindlasti palju laiemat tähelepanu. Eesti heliloojate loomingust tulid esitusele veel Nõo koguduse õpetaja Mart Jaansoni «Credo» ja «Homilia», Piret Ripsi «Tarkuse allikal», Urmas Sisaski «Heliseb väljadel».
Siin on meil hea
Tol õhtul Jaakobi unenäo kaunist kontserti kuulates tundsin, kuis taevatrepp viib Jumala enese juurde, kuis inglid valgeis rõivais, nii erevalgeis kui valgus on ise, ja üksnes seetõttu pole neid näha, küll aga tunda, kõnnivad üles ja alla, on hea olla.
On hea olla, kui Eve või Margus pühapäevastel jumalateenistustel oma tundlike sõrmedega oreliklahve otsekui paitades tõstavad kõrgele helisema kauni koraali; kui kammerkoor ülendab oma kauni hääle Jumala kiituseks võlvkaare kõrguse alla kõlama ja selle sulgpehme puudutus, langedes vaibana üle kirikuliste, paitab hingekeeli; kui laululapsed imelisel inglihäälel helisevad nõnda, et suvi leiab tee südamesse ja päike annab sooja ka talvel külmas ja kütmata kirikusaalis ning sirelid-kastanid lähevad seal õide, nõnda kui õitseb kirikusaal täna maikuu viimasel päeval.
Siis tahaks Jeesuse jüngrite Peetruse, Johannese ja Jaakobuse kombel öelda: «Siin on meil hea olla, jäämegi siia!» Siis on nõnda pühalik tunne hinges, otsekui viibiks Issanda enese jüngritega Kirgastamismäel. Siis tahaks öelda: «Oo kaunis hetk, veel viibi.» Kuid kõigel, mis ajalik, on lõpp. Nii ka kontserdil.
Kontserdi lõppedes ei tahtnud otsa saada õnnitlused ega lillesülemid. Õnnitlejaid oli nõnda palju ja enne, kui sünnipäevalaps Eve piiramisrõngast vabanes, jõuti osadussöömaaja pidulaud pea tühjaks süüa. Evet olid tänama tulnud lisaks koguduseliikmetele, sugulastele, sõpradele ka koguduse õpetaja Avo Üprus ja juhatuse esimees Mati Sinisaar.
Kahekordse väega
Jumal oma helduses on kinkinud inimestele erinevaid andeid. Üks ülevamaid neist on ilus lauluhääl. Rikkaliku helidemaailma helikeeles on vaid seitse nooti, sõnade autoreil on kasutada tähti kordi enam. Kuid noodid ei mängi end ise ega sõnad tee häält. Selle tarvis läheb vaja muusikuid, kes nootidele ja sõnadele elu annavad. Meie usuisa M. Luther on öelnud, et lauldud sõnal on kahekordne vägi.
Püüdkem siis kinni ja talletagem enesesse need kaunid sõnad ja helisevad noodid, mis Issandat kiites ülendavad hinge ja tõstavad meie vaimu Tema Vaimu juurde nõnda, et see kaunis muusika kestab edasi ka siis, kui me pühakoja uksest väljume argiste toimetuste sisse. Kestaks edasi ja kannaks meid homsesse päeva ja sealt edasi igavikku.
Igavikku, kus meie inglite ja taevaväehulkade ühendkooris võime laulda Temale kiitust. Laulgem Issandale tänulaul. «Sest Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve»(Ps 100:5).

Toivo Treiblut,
Tallinna Peeteli koguduse diakon

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)