Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Peatoimetaja Helle Aan: meie suur visioon on muudetud elud

16.11.2022 | | Rubriik: Kirikuelu, Ühiskond

Raadio 7 programm põhineb n-ö kolmel vaalal: uudised, kristlik-hariduslik temaatika ja muusika. Programmi kogumaht on 24 tundi ööpäevas, 168 tundi nädalas.

„Olen olnud teie raadio igapäevane kuulaja alates 2019. aasta kevadest, kui juhuslikult teie sagedusele sattusin. Te teete väga head tööd. Igapäevaselt on lemmikuks Ants Ilvese juhitav „Muusikapiloot“. Avastasin ka „Piibel kaanest kaaneni“ saate, mis mulle niimoodi mõjus, et selle hiigelsuure teose endale mälupulgale tellisin ja seda igapäevaselt püüan kuulata. Õpetaja Jaan Tammsalu mõtisklused proovin ära kuulata igal hommikul või kui hommikul ei jõua, siis õhtul kordusena. „Roosiaia“ saated on 90% ulatuses väga põnevad ja informeerivad. Veel ootan alati Margit Prantsuse Iisraeli-teemalisi „Ränduri“ saateid, mis mind väga paeluvad,“ annab meessoost raadiokuulaja tagasisidet Raadio 7 toimetusele.

1993. aastal alustanud Raadio 7 sai 13. oktoobril 29aastaseks. Kuidas läheb ühel kristlikul raadiojaamal, milliseid saateid kuulajad armastavad, kuidas raadiojaamaga suhestuvad luterlased ja millised rõõmud ning mured on ülemaailmsel Ühinenud Kristlike Raadiote Liidul, kuhu Raadio 7 kuulub – need olid jututeemad, mis kerkisid usutluses Raadio 7 peatoimetaja Helle Aaniga.

Kuidas Raadio 7 alguse sai ja millal tekkis Raadio 7 side kristlikke raadiojaamu siduva organisatsiooniga?

Nime Raadio 7 ristiisa on raadiorežissöör Härmo Saarm. Seitse on oluline number Piiblis, tähistab tsüklilist täiuslikkust. 1993. aastal, kui alustasime, oli meie soov jagada kümme minutit Jumala sõna riigiraadios, ei olnud plaani teha oma jaama. Riigiraadio ei tahtnud seda aega anda. Samal aastal tekkis riiklikul tasandil selline kitsikus, et sooviti üks riigiraadio programm kinni panna. See andis võimaluse kristlastele. Rootslaste toel alustasime 1. oktoobril 1993 Eesti Raadio kolmandas programmis, iseseisva jaamana 1994. aastal ja 2017. aastast oleme Ühinenud Kristlike Raadiote Liidu (United Christian Broadcasters, lühend UCB) täisliige, mis avaldub ka meie nimemuutuses – Raadio 7 UCB Meedia. Meie tegevus hõlmab raadio-, trüki- ja sotsiaalmeedia teenuseid.

Raadio 7 tegutseb kuulaja jaoks ja kuulaja pärast – et kristlikele väärtustele tuginedes inimest toetada tema igapäevaelus. Evangeelium muudab inimeste elusid ja muudetud elu avaldub elukvaliteedis. Meie suur visioon ongi muudetud elud. Teeme koostööd Eestimaa kirikutega, teenime kogudusi – soovime jõuda rõõmusõnumiga iga eestimaalaseni, et vallandada Jumala elumuutev vägi inimeste eludes.

Räägi palun lähemalt Ühinenud Kristlike Raadiote Liidust. Oled jaganud, et osalesid selle organisatsiooni konverentsil Inglismaal Manchesteris.

Ühinenud Kristlike Raadiote Liit on ülemaailmne organisatsioon, mis liidab eri kontinentide kristlikke raadiojaamu. Organisatsiooni alguseks võib pidada 1986. aastat Uus-Meremaal, kui pärast 30 aastat palvetamist saadi luba teha väike raadiojaam, mis alustas oma tööd alguses kioskis. Leheputkas siis meie mõistes. Juba poole aasta pärast saadi suuremad ruumid. Praegu on nad Uus-Meremaal kõige vägevam kristlik raadiojaam, mis on kuulatavuselt riigis neljandal kohal. Neil on kolm jaama eri sihtgruppidele: noortele, vanuritele ja keskealistele.

Sealt laieneti Austraaliasse, kus tehti küladesse väikesed raadiojaamad, nüüd on neid üle 5000. Edasi mindi Kagu-Aasiasse. Kuna Uus-Meremaa ja Austraalia on väga seotud Inglismaaga, siis alustati ka Inglismaal sellise raadiojaamaga. Uus-Meremaal on raadiojaama nimeks Raadio Rhema, Austraalias Vision, Inglismaal UCB England. Keskus on Manchesteris. Inglismaalgi alustati tagasihoidlikult, keegi andis esialgu oma magamistoa selleks otstarbeks. Need raadiojaamad pole konkreetse konfessiooniga ehk kirikuga seotud. Seob see, et ollakse kristlased. Seda põhimõtet oleme järginud ka Eestis: teenime kirikuid ja jagame head sõnumit. Algselt olime küll seotud nelipühi kirikuga, ent juba aastaid ei ole see enam nii.

Meie koostöö Uus-Meremaa raadiojaamaga algas koolituste näol 1997/98. aastal nelipühi kiriku pastori Allan Lauri kaudu. Olen ise käinud Uus-Meremaal ja palju neilt õppinud. Põhiline on kristliku sõnumi selgitamine igapäevaelu eri valdkondades, meie eesmärk pole vaid Piibli lugemine ja jumalateenistuste ülekanded, mis on ka loomulikult olulised. Et rahalist kitsikust ületada, lisasime 2002. aastal raadiosaadetele trükise ,,Sõna tänaseks päevaks“, mida paljud Eesti kogudused kasutavad oma piibliringides abimaterjalina. Kui inimesed nende materjalide eest annetavad, siis on see meile suureks toeks. „Sõna tänaseks päevaks“ trükitakse 7 miljardit üle maailma. Sealt leiab igaks päevaks kirjakoha ja väikese loo. Paljud ütlevad, et on saanud sellest tuge.

Milliste riikide esindajad tulid Inglismaale ja mis teemad olid fookuses?

Euroopast olidTaani, Eesti, Läti (ei kuulu liitu), Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Šveitsi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia ja mujalt Brasiilia esindajad. Veebi teel osaleti ka Lõuna-Aafrikast ja USAst. Pandeemiaeelsel ajal kogunesime üle aasta. COVIDi ajal saime Zoomis kokku.

Üks põhipõhjustest oli kohtuda silmast silma – rohkem kui kaks aastat oli ju maailm lukus. Me küll igal reedel kohtume Euroopa tasandil Zoomis palveringis, aga füüsiliselt kohtuda on midagi muud. Maailm muutub ju pidevalt. Muutustega muutuvad inimese vajadused. Täna on ebastabiilsus ka lootusetust süvendanud – kuid Jumal on lootuse jumal. Jumal on üle olukordade. 

Füüsiliselt kohtuda on palju enamat. Olla koos, jagada elusid, kuidas Jumal tegutseb, millised on raskused, millised võidud – see oli nagu suure pere või suguvõsa kokkutulek, millele lisandus ka arutelu raadio tulevikust: millised on tehnoloogia arengust tulenevad muutused ja kuidas muutunud maailmas rääkida n-ö inimese vajadustest. Näiteks said paljud öelda, et pandeemia ajal kristlike raadiote kuulatavus suurenes, ka Raadio 7 kuulatavus kasvas 10% (igapäevaselt on see umbes 10 000 inimest). Meie teeme otsesaateid terve päeva. Küsimuse all oli ka, kui palju ette lindistada, kui palju otsesaateid teha. Järelkuulamine on väga oluline, meil on sellega hästi. Eestis kristlikku raadiot tehes tekib tunne, et oled üksi ja väike. Inglismaal koos teiste raadiotegijatega olemine andis kindlust ja tuge, et oleme õigel teel.

Millised on Raadio 7 kõige kuulatavamad saated ja kes on sihtgrupp?

Meie saated on suunatud inimesele, kes küsib oma elu kohta küsimusi. Lõpetab kooli, tal on unistused, möödub aeg, ehk kõik ei lähe nii nagu oodatud, ja siis hakkab küsima: tahtsin seda, aga seda ei ole, või olen lahutatud jne. Mis võib ehk üllatada, on see, et meid kuulab enam mehi kui naisi. Tuvastasime selle juba 90ndate lõpul, seda näeme sisse helistamise järgi. Sihtrühma vanus on 35–49 aastat ja kuulajaid umbes 10 000 inimest päevas. Päeva jooksul see arv kõigub. Enim on hommikul ja pärastlõunal, kui inimesed autodega koju sõidavad. Meil on ka oma äpp ja oleme saanud selle kohta tagasisidet Brasiilia, Kanada, Costa Rica ja Austraalia eestlastelt. See oli üllatav meile, et nii kaugelt kuulatakse.

Omatoodetud saadete osakaal on meil 80%. Kõige kuulatavam saade on „Aja silm“, mille autor oli 2019. aastani Jüri Raudsepp. Pärast tema surma on saatejuht dr Jaan Lahe. Armastatakse „Lõputa lugu“, mis keskendub õnnestunud abielulugudele, ja kristlikku kultuurilugu käsitlevat „Roosiaeda“. Nimetamata ei saa jätta „Filtrit“ (kristlike väärtuste toel antakse maailmas toimuvast seostatud arusaam) ja Tunne Kelami „Europulssi“, kus ta teeb lühikokkuvõtte nädala poliitilistest sündmustest maailmas. Aastast 2019 on paljude lemmik õp Jaan Tammsalu mõtisklused, mis on eetris igal hommikul 8.45, kordusega kell 20.00. Oluline on ka meestele suunatud „Hüva leili!“.

Kõige populaarsemad on aga hoopis koguduste teated ehk millal ja kus toimuvad jumalateenistused. Teated on eetris alates neljapäevast neli korda päevas. Tagasisidest teame, et need on viinud paljusid kirikusse. Inimesed kuulavad ja kui neid pidevalt kuulata, siis … 1990ndatest alates oleme eriti meestelt saanud tagasisidet, et kuulasin salaja Raadio 7t, sest kodus teised ei soovinud kuulata. Tänapäeval on salaja asendunud kõrvaklappidega. On ka neid, kes ütlesid, et alguses läksid üksi ja salaja vaatama ka kirikusse, aga nüüd on kogu perega leeritatud jne.

Kui pöördume teateid kogudes koguduste poole, siis mõnikord paneb nende vastus imestama. On öeldud ebamääraselt, et ei tea, kas on vaja … meie omad ju teavad niikuinii. Minu küsimus on, et milleks me jumalateenistusi teeme, kas misjonile ei mõelda. Koguduse teated on meil tasuta.

Kes on Raadio 7 kaastöölised ja millised on sidemed luterlastega?

Meil on neli toimetust: uudiste-, kristlik-hariduslike saadete (pere-, sotsiaal-, tervise-, kultuuriloo temaatika), muusikasaadete ja hommikuprogrammi toimetus. Tööl on neli inimest, lisandub umbes 30 kaastöölist, kes teevad saateid. Konfessionaalselt on seltskond oikumeeniline: katoliiklased, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajad, baptistid, metodistid, nelipühilased. Luterlastest võib nimetada peapiiskop Urmas Viilmat, õpetajaid Jaan Tammsalu, Jaan Lahet, Arho Tuhkrut ning Avo Üprust. Ka Jaanus Kangur, Tunne Kelam, Janek Mäggi on luterlased. Kõik ei tule kohe ka meelde.

Luterlaste osakaal on kuulajate seas kasvanud. Üheks põhjuseks on kindlasti õp Jaan Tammsalu igapäevased hommikumõtisklused, mille järelkuulatavus on kõrge. Just luterlased on helistanud ja tänanud selle võimaluse eest.

Kas on ka oht, et teie kuulajad jäävad ainult n-ö raadiokristlasteks?

Kristus kuulutas tihti turuplatsidel ja muudes avalikes kohtades. Tänapäeva turuplats on meedia. Eks ikka valutame südant, et inimesed kirikusse läheksid. Sellel otstarbel jagame ka pühapäevaste jumalateenistuste aegu.

Kätlin Liimets

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! (Tn 9:18)