Esileht » Online » Online artiklid »

PEAPIISKOP VIILMA: Aitamise tahe sõltub inimese mõtteviisist, mitte suurest pangaarvest

17.05.2016 | | Rubriik: Online artiklid

“Ilmselt mõistavad vaesed inimesed rohkem seda, mida tähendab olla tänases ühiskonnas näiteks haige ja samas mitte saada kätte ravimit, mida sul on vaja,” selgitas peapiiskop Urmas Viilma, miks on vaesed inimesed altimad teisi aitama kui rikkad.

Seoses reformatsiooni 500. aastapäeva pidustustega Tallinnas sel ja tuleval aastal andis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) pea Viilma Pealinnale intervjuu.

Milles seisneb reformatsiooni olulisus? Ühelt poolt keelas teoloog Martin Luther oma teesides ju rikastele nn patukustutuskirjade müügi, lisaks rõhutas ta, et igaühel peab olema otsesuhe Jumalaga ja selleks tuleb jumalasõna mõista omas keeles.

Viissada aastat tagasi toimunud reformatsioon Euroopas algatas väga suured protsessid ka poliitilisel maastikul. Esiteks hakkasid tekkima omaette riigid, millest hiljem kasvasid välja rahvusriigid. Teiseks kasvas ja arenes trükipress kui selline. Kui varem oli piibel ladinakeelne ja inimesed ei saanud aru, mida preester neile kirikus rääkis, siis Luther oli esimene, kes 1534. aastal tõlkis ladinakeelse piibli saksa keelde ehk tollasesse rahvakeelde ja sealt algaski protsess, kus ka teised rahvused hakkasid saama endale emakeelset piiblit. Eestis ilmus esimene emakeelne piibel 1739. aastal.

Lisaks sellele on luteri kirik reformatsiooniga seoses pidanud oluliseks rahva ja linnakoolide teket. Me näeme, et ka Tallinnas ja mujal hakkasid reformatsiooni järel tekkima koolid linnakodanikele. Oluline oli hariduse viimine tavainimesteni, see on üks oluline näitaja.
Näeme ka seda, et pikemas perspektiivis viib see kiriku ja riigi lahutatuseni. Eesti luteri kirik on üks esimesi kirikuid, mis sada aastat tagasi riigivõimust lahutati.

Ja kõik need protsessid käivitusid seoses reformatsiooniga. Lisaks arenes kirikumuusika. See oli tohutu muudatus, mis keskaegses maailmas reformatsioonile järgnes.

Kuidas mõjutas reformatsioon ehk Martin Lutheri ideed Eesti rahvustunde teket?

Selles osas olid muudatused väga suured, eriti lihtrahva jaoks. Ladinakeelselt jumalateenistuselt mindi üle emakeelsete teenistuste pidamisele. Tallinnas avati ka esimene eestikeelne kogudus, alguses Katariina kirikus ja hiljem Pühavaimu kirikus. See mõjus omarahvuse identiteedile väga innustavalt ja turgutavalt, see on kindlasti olnud üks reformatsiooni tulemusi. Rahvusriigist ei saanud siis küll veel rääkida, aga rahvuslik iseteadvus tekkis juba reformatsiooniga.

Edasi loe Pealinnast.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)