Esileht » Online » Online artiklid »

Peapiiskop Urmas Viilma: Kas riigil on südametunnistus?

01.12.2016 | | Rubriik: Online artiklid

Täna riigi- ja ühiskonnategelastele peetud traditsioonilises advendikõnes Tallinna toomkirikus vaatas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma tagasi mööduvale aastale ja kiriku jaoks olulistele kohtumistele võimuga, vaimuga ja Eestimaa inimestega. Ühiskonnaelu protsesse hinnates kõneles peapiiskop muuhulgas Eesti demograafilisest kriisist ja alkoholismi probleemist. 

“Need kohtumised on juhtinud minu tähelepanu samale küsimusele, mida uus valitsuskoalitsioon on nimetanud üheks oma olulisemaks teemaks: see on Eesti jaoks kriitiline demograafiline olukord. Samavõrra aktuaalne on alkoholiprobleem, mille vastu ei saa ainult aktsiiside tõstmisega, vaid mille puhul tuleb keskenduda ka eeskuju andmisele, kasvatusele ja karskusideaali propageerimisele. Karskusel peab olema moraalne mitte materiaalne mõõde!” tõdes peapiiskop Viilma.

Viidates riigi ja kiriku ühisele vastutusele kultuuripärandi hoidmisel küsis Viilma: “Kas riigil on südametunnistus? Pean tunnistama, et lootustandvaid märke selle olemasolust on alati olnud. Narva Aleksandri kiriku päästmine pankrotipesast riigi ja kiriku koostöös on üks riigi südametunnistuse märkidest. Tol hetkel esindasid otsusekindlalt seda südametunnistust tollased reformierakondlastest peaminister Taavi Rõivas ja siseminister Hanno Pevkur. Kuidas saab olema riigi südametunnistusega uue koalitsiooni puhul, näitab lähitulevik.” Peapiiskop tänas kõiki üksikisikuid, Eestimaa kogudusi ja ettevõtteid, kes aitasid oma annetuste toel Narva Aleksandri kirikut pankrotivarana äramüümisest päästa.

Reformatsiooni 500. juubeliaasta kontekstis tõstis Viilma esile maailma katoliku ja luteri kiriku võtmeisikute paavst Franciscuse ja piiskop Munib Younani hiljutist kohtumist Lundis, kus ta ise koos Eesti katoliiklaste piiskopi Philippe Jourdaniga osales. Sama oluline sündmus Eesti kontekstis oli reformatsiooni juubeliaasta avamine Tallinna Oleviste kirikus, kus osalesid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid. Reformatsiooni juubeliaasta saab Eestis teoks tänu reformatsioonilinnade Tallinna ja Tartu toele. Tallinna linn on muuhulgas otsustavalt asunud toetama Mustamäele kiriku ehitamist ning Tartu linn toetab järgmisel aastal toimuvat Kirikukongressi, millega EELK tähistab luteri kiriku kui riigist sõltumatu vaba rahvakiriku tegevuse alguse 100. aastapäeva.

Kõneledes kristlaste rollist ühiskonnas ütles peapiiskop Urmas Viilma: “Mitmekultuurilises ja multireligioosses maailmas, mis on oma eripalgelisusega esindatud ka Eestis, peame riigi ja rahvusena kestmajäämiseks identifitseerima mitte võõraid ja külalisi, kes siia tulevad või kellega me kokku puutume, vaid iseennast. Selleks peame loobuma arusaamast, et usk on isiklik asi. Kui inimesed, olgu omad või võõrad, meie ümber ei tea, et me oleme kristlased, sest meid ei saa eristada näo- või pearätikute järgi, siis millest inimesed teavad, kes me oleme? Meie rahva kristlik usk ja sellest tulenev kristlik elu peab olema kuulda ja näha. Soovin, et alanud uus kirikuaasta tähistaks Eestimaa ja Eesti rahva jaoks usulist ärkamist ning ülestõusmist sellise suhtumise vastu, mis surub usklikud ja kiriku privaatsfääri, tagasi kirikumüüride vahele ning avalikkusest varjule. Me peame käituma Kristuse üleskutset järgides vastupidiselt, tulema nähtavalt ja äratuntavalt inimeste keskele.”

Iga-aastane advendimõtisklus koos peapiiskopi sõnumiga laiemale avalikkusele on traditsioon, mida alustas eelmine peapiiskop Andres Põder. Selle aasta advendikõne on Urmas Viilma juba teine aastalõpusõnum EELK peapiiskopina.

Vaata ka EELK Uudistest.

Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja!
(Jh 12:24)