Esileht » Online » Online artiklid »

PEAPIISKOP URMAS VIILMA: Edu võib saavutada ka headusega …

19.12.2016 | | Rubriik: Online artiklid

“Kui me jätame ära ehitud kuuse, hapukapsa, verivorsti, tulukesed, jõuluvana ja kingitused – kas meil oleks sel juhul üldse jõuludel üksteisele midagi üle anda?” küsib EELK peapiiskop Urmas Viilma, kelle sõnul peaks välise sära asemel jõudma jõulude tuumani. “Me peaksime kogu aeg head olema ja küsima endalt, mida õigupoolest peame eduks – kas teha üle laipade kiiresti ja jõuliselt karjääri, et saada paremat palka, või saavutaksime sama tulemuse tegelikult läbi hoolivuse ja armastuse.”

Mis on jõulude mõte tänapäeva maailmas?
Eks jõulud peavad rahu tooma. Häda on selles, et tänapäeva kiires ajas elame me kalendri järgi. Meil on justkui ajad paika pandud, millal me oleme õnnelikud ja millal töised. Jõuluaeg on siis kujunenud selliseks, et korraldame heategevuskampaaniaid, räägime jõulurahust ning ütleme lastele, et nad peavad head olema, sest muidu päkapikk ei too kommi.
Jõulude puhul on oluline jõuda ka selle sõnumi tuumani. Jõulude ajal räägitakse kingitustest ja kingitakse palju. Aga kui me vaatame jõule ennast või jõululast nagu Kingitust, siis on eestlastele, kes on tegelikult jõuludeusku rahvas, küsimus, et kas nad selle Kingituse ka lahti teevad või  piirduvad ainult pakendiga. Pakendiks on siis kogu väline sära jõulude tähistamise ümber. Aga kas me jõuame sisuni? Mis toimub siis, kui me jätame ära ehitud kuuse, hapukapsa, verivorsti, tulukesed, jõuluvana ja kingitused? Kui me annaksime üle vaid kõige olulisema, siis kas meil oleks midagi üle anda? Kui me pakendist sisu ei leia, ongi see vaid tühi pakend. Tegelikult aga on jõulude mõte meelde tuletada, et me peaksime kogu aeg head olema.
Millest tuleb siiski eestlaste jõuluusk? Muul ajal rahvas kirikus ei käi, kuid jõulude ajal on kirikud rahvast täis.
Kõigile meeldib positiivne sõnum, ja jõuludel on positiivne sõnum. Jõululaupäeva tähtsus kasvas nõukogude ajal. Siis oli jõululaupäev tööpäev, mille õhtu oli tähistamiseks vaba, enne kui saabus järgmine tööpäev. Esimest jõulupüha ei olnud võimalik töö tõttu korralikult tähistada. Kindlasti oli kahe tööpäeva vahel jõulude pidamine protest toonase aja vastu, kuid siis alguse saanud komme kestab siiani.
Jõulude tuum on, et Jumal saatis meile jõululapse, oma poja Jeesuse. Kuid Jeesus ei jäänud lapseks, ta kasvas suureks, suri, ja kristlased usuvad, et tõusis üles. Kui me tähistame ainult tema sündimist ega saa aru, miks ta pidi sündima, pole me jõulude tähendusest siiski aru saanud.

Edasi loe Pealinnast.

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)