Evangelist Markuse päeval, 25. aprillil, kogunesid Lääne-Harju praostkonna vaimulikud ja sinodisaadikud korralisele sinodile Nissi kogudusse. Sinodikoosolekut võõrustas Nissi vennastekogudus.

Nissi kirikus on lõppenud Lääne-Harju praostkonna sinodi jumalateenistus.

Sinodipäev algas armulauapalvusega Nissi Maarja kirikus. Palvust juhtis peapiiskop Andres Põder, kaasa teenisid praostkonna vaimulikud. Pihikõnes toonitas peapiiskop, et kristlastena oleme teel paradiisi. Ent teel olles ei tohi unustada, et teinekord nõuab see ka valmisolekut martüüriumiks. Seda kinnitab ka evangelist Markuse saatus. Tähtis on end mitte lasta uinutada välisel edul.

Sinodi rakendamiseks vajalike protseduuride järel mälestati ühise palve ja lauluga Vaiksel Nädalal kojukutse saanud Niina Saart (praost emeeritus Paul Saare abikaasa) ning kõrges eas lahkunud Jaak Tauli.

Praost Jüri Vallsalu ülevaade praostkonna elust algas rõõmsa tõdemusega, et koguduste liikmete arv on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 96 inimese võrra. Praost märgib aruandes: «Pikk langustrend  /—/ on lõpuks ometi, vähemalt ühel korral, kogu praostkonna ulatuses murtud.» Liikmete arv kasvas seitsmes koguduses, vähenes kahes.

Ka on olukord vaimulike osas suhteliselt hea – praostkonna üheksat kogudust teenib seitse õpetajat, Harju-Madise ja Rapla koguduses on ametit õppimas ka praktikant. Lisaks aitab praostkonna kogudusi teenida assessor Urmas Viilma. Aasta jooksul lahkus praostkonnast õpetaja Jaan Lahe, kes valiti Viimsi koguduse õpetajaks, ning diakon Erkki Toht arvati reservi.

Võetakse laenu, kuid tagasimaksmise kogemus puudub. Kuid «pidu» võib otsa saada.» Rõõmustav on siiski see, et taandumuslaine hakkab otsa saama.

Praostkonna muusikatööst andis ülevaate muusikasekretär Merle Lend. Praostkond on rikas muusikakollektiivide poolest, 7 koguduses on neid kokku 13, ainult muusikatööd lastega on vähevõitu. On kasutatud erinevaid liturgiaid. Toimus koraalimängu seminar. Muusikute osavõtt seminaridest võiks olla aktiivsem. Praostkonnas toimub Nissi suvemuusikafestival ning Rapla kirikumuusikafestival.

Ehitused ei lõpe

Järgmisena anti sõna koguduste esindajatele.

HAGERI. Juhatus tegeles kiriku küttesüsteemi remondiga. Kirikus oli 20 aastat kütmiseks kasutatud kalorifeeri ning pärast põhjalikku kaalumist otsustati jätkata sama süsteemiga – kalorifeer vahetati välja moodsama vastu. «Tehtud,» ütles juhatuse esimees Agu Kaljuste. Lisaks remonditi kirikul neli akent. Koguduse noored asutasid ansambli Septem, kes teeb noortepärast muusikat.

Negatiivsema poole pealt nimetas esimees tõsiasja, et Saku abikiriku ehitus ei ole edenenud. «Võib-olla on see meiepoolne saamatus?» Samuti kahjustas möödunudaastane kuivus mõne aasta eest istutatud metsa. Segaduste tõttu rahastamises on takerdunud kiriku akende restaureerimine.

HARJU-MADISE. Kogudusel ei ole eelmisest aastast esile tuua suuri projekte, kuid nii mõnegi teise kogudusega sarnaselt rõõmustab liikmeannetajate arvu suurenemine. «See ei ole küll väga suur – seitse inimest –, kuid väikese koguduse jaoks on see üsna mitu protsenti,» märkis õpetaja, «ja teisalt näitab see protsentide arvutamise suhtelisust.»

Kogudus on elanud head sisulist elu: pea kõikide talituste arv on suurenenud. Endiselt on Madise kirik laulatuskirik, kuhu tullakse abielluma väljastpoolt kihelkonda ja praostkonda. Aasta lõpus algas koguduses taas lastetöö. Infotöö osas astus kogudus sammu edasi – ilmuma hakkas koguduse ajaleht.

Koguduse juhatus otsustas ehitada kogudusemaja teisele korrusele õpetajale korteri. Aasta lõpuks pandi majja esimest korda selle ajaloos kraanivesi. Kirik vajab peagi uut katust, selleks oli kavas tellida ekspertiis, kuid vastuolude tõttu pühakodade restaureerimise riikliku programmi finantseerimises on see lükkunud määramatusse tulevikku. Ja aasta alguses avastati kiriku põranda seenkahjustus.

Sõprade toel

JÄRVAKANDI koguduse elu tutvustas juhatuse esimees Rein Ranne. Ta väljendas muret, et kogudusel on vähe liikmeid ning nende vanus järjest kasvab. Kogudusel puudub oma õpetaja ning koguduse diakon Erkki Toht palus end reservi arvata. Siiski võis Järvakandi alevikirik möödunud aastal tähistada oma kümnendat aastapäeva ning sisulisi majanduslikke muresid on vähe.

Esimehe sõnul «peab koguduse juhatus muretsema, et koguduse mikrokliima oleks meeldiv.» Endiselt teeb muret alevist kaugel asuva Peetri kiriku olukord – väikesel kogudusel käib kahe kiriku eest hoolitsemine üle jõu. Samuti osaleb Peetri kiriku jumalateenistustel sageli vaid 2–3 inimest. Kogudusel on vedanud sõpruskogudusega, kes kannab alevikiriku küttekulud.

Tähestiku järjekorra alusel sai järgmisena sõna KEILA koguduse õpetaja Jaan Jaani. «Koguduse elu läheb Issanda abiga hästi,» alustas ta optimistlikult, «majanduslik olukord on hea, kirik on korras.» Kirikusse ehitati läinud aastal uued ahjud; ka orel on korras. Õpetaja Jaani kiitis ka tublit juhatust ning Keila Lions klubi ja Eesti Naispolitseinike Ühendust, kes on aidanud kirikuaeda koristada.

Et Jaan Jaani on ka PALDISKI koguduse hooldajaõpetaja, jätkas ta selle koguduse rõõmude ja murede tutvustamisega. Paldiski on ainulaadne kogudus, mida õpetaja Jaani sõnul võiks nimetada Kirkkonummi sõpruskoguduse abikirikuks. Soomlased ehitasid selle üles, kuid linnarahvas ei näi sellest kuigivõrd hoolivat. Paldiski elanikel on katkenud kogudusse kuulumisel järjepidevus. Rõõmu teeb aga venekeelne (!) pühapäevakool, mille töös osaleb 70 last.

NISSI koguduse õpetaja Lea Jants-Ylönen pidi nentima, et möödunud aastal ei läinud kõik nii hästi, kui oleks soovinud. Muret tegi asjaolu, et pühapäevakool ei töötanud korrapäraselt, ent lapsed olid tublid suvelaagris. Ka on kiriku olukord kehv – katus jookseb läbi, seinast kukuvad kivid välja ning lõunaukse alt voolab kirikusse vihmavett, sest maapind on tõusnud.

Kogudusele kuulub mitu maja, kus elavad üürnikud; ühes neist algas remont ja kogudus loodab rajada endale sinna kogudusekeskuse. Nissi kogudus on tänulik vennastekogudusele. Neljapäevased palvetunnid on kindlasti aidanud muuta koguduseelu stabiilsemaks.

Õpetaja Aare Kimmeli sõnul ei ole olukord RANNAMÕISA koguduses üldse halb, aga «eriti maad väristada ka ei oska». Koguduse püsiväärtus on inimesed, kes jumalateenistuste kõrval osalevad nii osadusõhtutel kui ka palverühma töös. Iga paari kuu tagant toimuvad kirikus noortepärased ülistusteenistused.

Läinud aastal proovisid noored evangeliseerida Tabasalu alevikku. See ei andnud küll erilisi tulemusi, kuid kindlasti polnud see raisatud aeg. Kogudusel on palju häid toetajaid, mõeldakse kogudusemaja ehitamisele. Aare Kimmel lõpetas ülevaate rõõmsalt: «Tänu Jumalale igatahes!»

Koolis ja kirikus

RAPLA koguduse õpetaja Mihkel Kuke sõnul oli läinud aasta rahulik tööaasta. Peapiiskop külastas kogudust neljal korral. Linnas on hea oikumeeniline koostöö. Valminud on kiriku renoveerimise projekt ning augustis algab 3–4 kuud kestev põhjalik remont. Aasta jooksul on tegeldud koguduse made küsimusega, korrastatud kirikuparki. Kogudusel on hea koostöö lasteaedadega, korraldatud on lastejumalateenistusi. Rapla koguduse ajalehte on tänaseks ilmunud 27 numbrit ja läinud aastal saadi EELK kirjastuspreemia.

RISTI kogudus on õpetaja Annika Laatsi tõdemuse kohaselt kulgemas «nähtavalt nähtamatu poole». Läinud aastal sai Risti kirik endale uue tornikella ja uue katuse, kogudusemajas tehti remonti vabatahtlike abiga Soome Herättäjä-Yhdistysest. Koguduse annetajaliikmete arv suurenes aasta jooksul umbes 24%, ka talituste arv on viimaste aastate suurim.

Õpetaja Laats on püüdnud kaasata koguduse tegevusse vabatahtlikke, osalemine «Teeliste kiriku» projektis tõi kogudusse juurde umbes 25 vabatahtlikku, kes läbisid vastava koolituse ning hoidsid suvel kirikut lahti. «Teeliste kiriku» aasta lõppes kahepäevase reisiga mööda Eestimaa kirikuid. «See tähendas 36 tundi oikodoomikat ja misjonitööd korraga,» märkis Annika Laats. Siiski jätkub koguduses tööd veel väga pikaks ajaks – kirik on külm, orel vajab remonti, aknad vahetamist.

Praostkonna tegevusaruande lõpetas praostkonna vikaarõpetaja Urmas Viilma ülevaade oma tegevusest. Aasta jooksul andis ta Saue gümnaasiumis 175 usuõpetuse tundi 150 õpilasele, lisaks advendihommikud ning kaplanitöö samas koolis. Lisaks pidas ta umbes 20 jumalateenistust mitmes praostkonna kirikus ning käis ka jutlustamas Saue vabakirikus ja korraldas tähtpäevaüritusi Saue linnas.

Teevad tööd südamega

Pärastlõunal jätkus sinodikoosolek korrakohaste majandusaruannete ärakuulamise ja kinnitamisega. Ühehäälselt kinnitati praostkonna 2007. a eelarve.

2007. a sinodid erinevad teistest selle poolest, et taas kord valivad praostkonnad endale praosti. Peapiiskop Andres Põder esitas kandidaadina senise praosti Jüri Vallsalu. Abipraosti kandidaadiks esitati Jaan Jaani. Kuulutati välja vaheaeg hääletussedelite väljajagamiseks. Kui kõik hääleõiguslikud sinodiliikmed olid hääletanud, tegi häältelugemiskomisjon teatavaks valimistulemused: Jüri Vallsalu – 20 poolthäält, Jaan Jaani – 20 poolthäält. Lääne-Harju praostkonna sinod usaldas ühehäälselt praostkonna juhtimise järgmiseks neljaks aastaks seniste juhtide kätte.

Sinodi ametliku päevakorra lõpetas peapiiskopi ettekanne, milles ta puudutas eelmisel päeval kirikukogus arutusel olnud teenistuslepingute küsimust ning peatus ka oma muljetel Lääne-Harju praostkonna tegevusaruandest. Peapiiskopile jäi praostkonnast hea üldmulje. Järvakandi ja Paldiski kogudusest tulnud kurvad noodid tõstatasid taas misjonistrateegia väljatöötamise vajalikkuse. Tarvis oleks luua mõni misjonipunkt, mille abil elustada kogudusetööd linnades. Peapiiskop lõpetas oma ettekande rõõmsa tõdemusega, et ka üldkiriklikult on liikmete arvu vähenemine peaaegu peatunud, suurenenud on kõikide talituste arvud.

Lääne-Harju praostkonna sinod osutas taas, et vaimulikud ja ilmikud teevad oma tööd südamega ja koguduse tulevikule mõeldes. Ka tagasilöökidele vaatamata õigustavad ennast Jeesuse sõnad sinodinädala evangeeliumist: Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas. (Jh 21:17)

Joel Siim,

Harju-Madise koguduse õpetaja