Esileht » Uudis » Esileht »

Peaminister toetab religiooniõpetuse edendamist

11.12.2002 | | Rubriik: Esileht, Uudised

5. detsembril arutasid riigi, kõrgkoolide ja usuühenduste esindajad religiooniõpetuse vajalikkust Eesti üldhariduskoolides.
Lisaks luteri kiriku esindajatele osalesid ümarlaual «Religiooniõpetus üldhariduskoolides» peaminister Siim Kallas, haridusministeeriumi ja siseministeeriumi ning usuteaduslike õppeasutuste esindajad, lisaks Tartu ülikooli usuteaduskonna ja haridusteaduskonna, Eesti Kirikute Nõukogu esindajad ning Usuliste Ühenduste Ümarlaua (Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja ning Tallinna Bahâ`î Koguduse) esindajad.
Peaminister Siim Kallas, kes esines ümarlaual ettekandega, kinnitas kindlat toetust religiooniõpetuse arendamisele, kuid rõhutas samas, et teised usundid kristluse kõrval vajavad senisest suuremat ning tasakaalustatumat lähenemist.
Meie vaimne maailm vajab tuge, et taastada oma koht lääne tsivilisatsiooni võrdse partnerina. Religiooniõpetusel, ning religioonil tervikuna, on siin oluline funktsioon inimesemõistmise, hoiakute ja väärtushinnangute kujundamisel, ütles Siim Kallas ümarlauast osavõtjatele.
Lisaks peaministrile esinesid ettekannetega haridusministeeriumi religiooniõpetuse ainenõukoguliige Pille Valk religiooniõpetuse ainekava üldistest alustest, Usuliste Ühenduste Ümarlaua esindaja Kalle Eller erapooletusest religiooniõpetuses ning Eesti Kirikute Nõukogu esindaja Joosep Tammo EKNi seisukohtadest religiooniõpetuse küsimustes.
Ümarlauast osavõtjad jõudsid ettekannetele järgnenud arutelu käigus ühistele seisukohtadele religiooniõpetuse mõiste ja eesmärkide osas. Üheskoos sõnastati koostöö alused religiooniõpetuses, tähtsustades sealjuures eriliselt religiooniõpetuse õpetajate põhi- ja täienduskoolituse olulisust.
Üheskoos leiti, et religiooniõpetus peab tuginema pluralistlikel alustel, milles ei tehta kohustuslikuks ühegi religiooni ega maailmavaate pooldamist. Toonitati, et teadmised inimkultuuri religioossest osast on oluline hariduse komponent.
Religiooniõpetust nähakse tulevikus kohustuslikuks õppeainena, esmatähtsaks peetakse erinevatest maailmavaadetest teadmiste andmist, sallivuse kujundamist ja õpilaste sotsiaalse ja kõlbelise arengu edendamist.
EELK konsistooriumi peasekretär Tiit Pädam ütles Eesti Kirikule, et kohtumise olulisimaks saavutuseks tuleks pidada kõigi osalenute koostöötahet ja konstruktiivsust, mis väljendus asjakohase dialoogina ja tulemusliku aruteluna. «On ju paljudel ümarlaual osalenuist vägagi spetsiifilised seisukohad, mida siin ka arutati ja lõpuks jõuti välja ühisseisukohtade vormistamiseni.» Eriti kõrgelt hindab Pädam seda, et esmakordselt suudeti arutellu kaasata ka mittekristlike usuühenduste esindajaid.
Religiooniõpetuse platvormi on ette valmistatud tänavu juulikuust. Järgmise sammuna religiooniõpetuse arutelus näeb Tiit Pädam arutelu valitsuses. «Ootame valitsuselt poliitilist otsust kohustusliku religiooniõpetuse sisseviimiseks Eesti üldhariduskoolidesse.» Kuid kindlasti ei saa religiooniõpetusest kohustuslikku õppeainet lähiaastail, vaid alles 2005./2006. õppeaastast, mil rakenduvad koolide uued õppekavad, arvab Tiit Pädam.
Lea Jürgenstein

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)