Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Peakaplanid rääkisid koostööst kirikuga

27.02.2008 | | Rubriik: Kirikuelu

Missugune suhe peaks kaplanil kirikuga olema, kes peaks tema huve EELKs esindama, missugustesse kiriklikesse institutsioonidesse peaksid kaplanid kuuluma – need on vaid osa küsimustest, millest rääkisid Eesti kaplanaatide juhid oma esimesel ümarlaual.Põhjuse kokkutulekuks andis peapiiskop Andres Põderi soov kirjutada lahti EELK kirikuseadustiku osa, mis räägib kaplani ametiülesannetest. Seda tegema volitas peapiiskop staaþikaima kaplani – kaitseväe peakaplan emeerituse Tõnis Nõmmiku.
Peakaplanid olid ühel meelel, et nii kirikukogus kui ka piiskoplikus nõukogus peaks kaplanaadid olema esindatud ühe kohaga. Peakaplani amet peaks olema võrdsustatud praosti ametiga. Praegu on see kehtiv kaitseväe peakaplani puhul. Kui aga peakaplan ei ole luterlane, siis esindab seda kaplanaati EELK juures vastava kaplanaadi kõrgeimal astmel olev luteri kaplan.
Seni on peakaplanid esitanud EELK-le oma töö kohta aastaaruandeid. Kirikukogu liikmed on vanglate peakaplan Igor Miller ja kaitseväe pea-kaplan Taavi Laanepere.
Eestis tegutseb praegu neli kaplaniteenistust: kaitseväe, piirivalve, vanglate ja politsei kaplaniteenistus. Peakaplanid rääkisid ka alanud aasta prioriteetidest.
Kaitseväe peakaplani major Taavi Laanepere sõnul on peaeesmärk reservkaplanite ridade täiendamine. «Loodame hakata Kaitseliidu juures kaplanite kursusi korraldama ja ootame sinna nii vaimulikke kui usuteaduse üliõpilasi,» ütles Laanepere. Teiseks nimetas ta kaitseväe sotsiaaltöö arendamist. Kaitseväe sotsiaalteenistuse loomist koordineerib vanemkaplan leitnant Gustav Kutsar.

Oma tööd tuleb tutvustada
Piirivalveameti vanemkap-lan kapten Kaido Petermann on praegu oma ametkonnas ainuke kaplan, kuid loodab, et mõne aasta pärast saavad kõik neli suuremat piirivalve piirkonda oma kaplanid. Praegu tuleb kapten Petermannil ise palju ringi sõita ja sel aastal tahabki ta kohtadel käia ning kaplanitööd tutvustada. Piirivalvekaplani töös tuleb palju väljakutseid vastu võtta kogu suure ametkonnaga koos ja vajadusel kolleegide stressi hingehoiuvestlustega maandada. Et ametkond Petermanni sõnul juba mitu aastat restruktureerimise ootuses elab, siis on pingete tekkimine loomulik.
Politsei peakaplan vaneminspektor Jaan Jaani on ametis olnud alles lühikest aega ja peab esmaseks enda ning oma ameti tutvustamist. «Käin mööda osakondi ringi,» võtab ta kokku hetkeseisu. Ent õige pea hakkab ta pidama loenguid Paikuse politseikooli kadettidele, tutvustamaks neid võimalike tulevaste ametiohtudega.

Vanglas iga päev jumalateenistus
Lähim ülesanne on aga pidada 29. veebruaril Mäo ristis hukkunud politseinike mälestusmärgi juures mälestusteenistus.
Vanglate kaplanid on kõige rohkem oma igapäevases töös otseselt jumalasõna kuulutamisega ametis. «Meie vanglates on iga päev jumalateenistused,» selgitab peakaplan Igor Miller. «Iga päev vestlevad ja palvetavad kaplanid koos vangidega.» Kahekümne ühel vanglakaplanil tuleb teenindada viie vangla kolme ja poolt tuhandet vangi ning poolt tuhandet arestimajades viibijat – nii palju neid Eestis kokku on.
Vanglakaplanaadi eelseisvatest ülesannetest nimetab Miller Viru vangla käivitamist ja kaplani ametikoha sisseseadmist, kaplanite täiendusõppe ning kinnipidamisasutuse usualase tegevuse õigusliku regulatsiooni väljatöötamist.
Peakaplanid pidasid mõttevahetust väga kasulikuks ja hindasid kõrgelt kiriku huvi nende tegevuse vastu. Taolisi nõupidamisi otsustati hakata tulevikuski korraldama. Ja loota on, et ring laieneb ning uusi kaplanaate sünnib veelgi juurde.

Tiiu Pikkur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)