Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Pauluse kiri Fileemonile

15.08.2018 | | Rubriik: Teoloogilist

Apostel Paulus. Repro Jacques des Rousseaux’ õlimaalist, 17. sajand.

Fileemonile kirjutatud kirja on algusest peale peetud ehtsaks Pauluse kirjutatud kirjaks.

Selle toetuseks kõneleb kirja isiklik ja soe toon.

Ori Oneesimose naasmine koju
Kiri on saadetud Fileemoni-nimelisele jõukale kristlasele, kelle juurest oli pagenud Oneesimose nime kandev ori. Põgenedes varastas ori oma omaniku vara, ilmselt raha.
Fileemon elas ilmselt Väike-Aasias Kolossa linnas, millest Oneesimos oli koloslastele saadetud kirja põhjal pärit (Kl 4:9). Samas linnas elas ka Fileemoni kõrval mainitud Arhippos (Kl 4:17).

Vanglas kristlaseks
Oneesimos oli tulnud vanglas oleva Pauluse juurde, kes oli tema kristlasest isanda Fileemoni sõber. Tundub, et Oneesimos oli kuulnud Paulusest ning tulnud tema juurde, sest kartis vahelejäämist. Ilmselt Oneesimos ise ei olnud vang, sest muidu poleks ta saanud aidata Paulust.
Vanglas sai ta kristlaseks tänu Pauluse kuulutatud evangeeliumile. Paulus saatis orja tagasi omaniku juurde ja andis talle kaasa soovituskirja, milles ta soovis, et Fileemon suhtuks põgenikku kui armsasse venda.

Kirjutamise koht ja aeg
Kirjutamise kohta ja aega ei saa kirja põhjal kindlaks teha. Lähtepunktiks võib olla siin see, et Paulus ütleb end olevat „Jee­suse Kristuse vang“. Arvatakse, et vangistus toimus Roomas, Kaisareas või Efesoses.
Teed Kolossast Rooma on peetud põgenenud ja end varjava orja jaoks liiga pikaks, sest see on linnulennul 2000 kilomeetrit. Ka oli Roomas tugev politseikontroll otsimaks pagenud orjasid. Kirjas välja toodud plaan külastada Kolossa linna oleks eeldanud seda, et Paulus pidanuks loobuma plaanitud Hispaania misjonireisist.
Ka teekond Kaisareasse, mis on otseteed pidi üle 1000 kilomeetri, tundub põgeniku staatust silmas pidades liialt pikk. Kirjas mainitud Pauluse plaan minna Kolossasse külla eeldaks, et Paulusel poleks olnud plaani minna Kaisareast Rooma.
Parim variant põgenikku silmas pidades olnuks minna lähimasse suurlinna, milleks oli Efesos. Seal oleks põgenik võinud sulanduda rahvamassi. Kolossast läksid Efesosse ka head teed. Juhul kui kiri oleks saadetud teele Efesosest, pidanuks selle kirjutamise aeg olema umbes viiekümnendate aastate keskel.

Isiklik kiri või kogudusele mõeldud kiri
Pauluse kiri Fileemonile on Piibli kõige lühem raamat: selles on vaid 26 salmi. On küsitud, kas tegu on üksnes isikliku kirjaga või tuleb seda hoolimata lühidusest pidada Pauluse poolt apostliku meelevallaga kogudusele kirjutatud kirjaks nagu teisigi Pauluse kirju. Kirjas on jooni, mis kõnelevad viimase variandi toetuseks.
Kirja algus on selles suhtes oluline. Algustervitus on samasugune kui teistes Pauluse kirjades. Saatjaks märgib Paulus ka oma lähedase kaastöölise Timoteuse, mis osutab sellele, et tegu pole üksnes isikliku kirjaga. Kuigi kirja adressaadina mainitakse Fileemoni, on kiri suunatud ka tema kodus kogunevale kogudusele.

Algkristlik probleemilahendus
Sõbralikkuse ja mängulisusega viitab Paulus ka oma apostlikule meelevallale, tõdedes: „… kuigi mul on rohkesti julgust Kristuses sind käskida, mis on su kohus, ma siiski meelsamini palun sind armastuse pärast“ (salmid 8 ja 9). Kirja lõpus Paulus tõdeb, et loodab Fileemoni tegevat seda, mida ta palub ja „et sa teed veel enamgi, kui ma ütlen“ (21).
Pauluse kiri Fileemonile ei ole seega mitte isiklik kiri, vaid see on apostlik kogudusele saadetud kiri. Uus elu Kristuses on samaaegselt nii isiklik kui ühine. Kolossa kogudus, kellele kiri ette loetakse, kannab hoolt, et pöörataks tähelepanu kirja soovidele ja manitsustele.
Kirja apostlik iseloom ja seotus samal ajal koloslastele saadetud kirjaga on ilmselt mõjutanud seda, et kiri on Uue Testamendi kogumikus. Kiri Fileemonile käsitleb algkristlaste jaoks olulise probleemi hingehoidlikku lahendamist.

Oneesimose tõsine kuritegu
Orjusest põgenedes oli Oneesimos rikkunud tõsiselt seadust ja ühiskondlikku korda. Kätte saadud põgenikku ootas ränk karistus, vahel teiste hirmutamiseks isegi surmanuhtlus. Tagasi saadetud orja ootas suur karistus ja ta sõltus oma peremehe tahtest.
Olles Pauluse juures tegi Oneesimos ilmselt Pauluse oma kuriteokaaslaseks. See, kes võttis enda juurde põgenenud orja, oli süüdi eraõiguse rikkumises ja kurjategija kaitsmises. Ilmselt seetõttu saatiski Paulus Oneesimose tagasi peremehe juurde, kuigi ilmselt oleks ta soovinud saada Oneesimoselt veel abi.
Sellise tegevusega Paulus osutab, et kristlaste Jumal ei kiida heaks seaduse ja kohtumõistmise võtmist enda kätesse ega pea õigeks ka mässu ühiskondliku korra vastu.

Kahju tuleb kannatajale tasuda
Oma kirjas toob Paulus esile seisukoha, et kahjukannatanule tuleb korvata kahju. Oneesimos on põhjustanud oma isandale kahju sellega, et varastas talt raha põgenemiseks. Peale selle on ta isandale võlgu ka need tööpäevad, mis jäid põgenemise tõttu tegemata. Kogu patuvõla on Oneesimos saanud andeks, aga Paulus ei vabastanud teda ajaliku kahju korvamise kohustusest.
Rooma ja hellenistliku õiguskäsitluse järgi isa tagas alati oma laste võlad ja ta pidi maksma laste võlad juhul, kui nad ei saanud sellega ise hakkama. Paulus oli „sünnitanud vangipõlves“ Oneesimose ja soovis nüüd tema vaimuliku isana võtta vastutuse oma vaimuliku poja tekitatud majandusliku kahju eest, mida too ilmselgelt ise ei suutnud korvata. Osa Oneesimose võlast oli ka Pauluse süül tekkinud, sest ta oli pidanud teda oma abilisena ja seeläbi viivitanud Oneesimose koju naasmist.
Seetõttu oli juriidiliselt korrektne kirjutada Fileemonile: „Aga kui ta sulle on teinud ülekohut või võlgneb midagi, siis pane see minu arvele.“ Selle hetkeni oli Pauluse käitumine Oneesimose suhtes maist seadust silmas pidades täiesti normaalne.

Vendlus orjaga
Kirja alguses Paulus ülistab selle vastuvõtja Fileemoni usku ja seda, mida ta tema armastusest oli kuulnud. Nüüd on aga ees tõeline kristliku armastuse tuleproov. Apostel palub, et Fileemon võtaks Oneesimose vastu „mitte enam orjana, vaid ülemana orjast: armsa vennana“.
Vendlus orjaga oli tolle aja mõtteviisile võõras ning solvas nii kreeka kui rooma õiglustunnetust. Apostel soovis osutata, et kristlased pole mitte üksnes Rooma keisri valitsuse all, vaid nad on Kristuse all. Selles kuningriigis valitseb teistsugune seadus, armastuse seadus.

Oled võlgu ka enese eest
Armastuse seaduse mõju tuleb esile Pauluse käitumises Oneesimose võla suhtes. Lubades Fileemonile võtta Oneesimose võlg enda kanda, Paulus kinnitab tõotust antiikaja viisil: „Mina, Paulus, kirjutan oma käega: „Mina maksan!““ (19), aga jätkab samas, „et sulle mitte öelda, et sa oled mulle võlgu ka iseenese“.
Selline arvepidamine tuleneb mõlema osapoole, nii Fileemoni kui Oneesimose patuvõla andekssaamisest Pauluse kuulutatud evangeeliumi kaudu. Fileemon oli saanud sellest osa varem. Kui väike oli Oneesimose rahaline võlg Fileemoni ees võrreldes Fileemoni kogu patuvõlaga, mille ta oli saanud andeks?
Pauluse arvepidamise taustal võib olla lugu südametust sulasest, kes, saades andeks kümne tuhande talendi suuruse võla, hakkas kaassulaselt nõudma väikest saja teenari suurust summat (Mt 18:28).
Maise seaduse järgi on Fileemonil õigus saada kompensatsiooni kannatatud kahju eest, aga armastuse seadus ütleb, et maist seadust ei tule armutult kasutada ega halvendada seeläbi vaesemate ja nõrgemate olukorda.

Oneesimos jäi orjuse võlgu
Juhul kui Fileemon pidi loobuma sellest, mida tal oli õigus saada, siis ka Paulus loobus teatud mõttes sellest, millele oli tal õigus. Juutide tava kohaselt pidi õpilane teenima oma õpetajat samuti nagu ori. Nii oli Paulusel Fileemoni asemel õigus pidada Oneesimost oma teenijana (13–14).

Maine seadus ja armastuse seadus täituvad
Paulus kõneleb sellest Fileemonile humoorikalt. Tal oleks apostlina õigus käskida, mitte paluda. Ta esitab oma õiguse, aga ei nõua endale midagi. Tema, apostel, tahab olla kõikide ori, sest Kristuse ihus igaüks teenib teisi.
Paulus jätab Fileemonile otsustusõiguse selle üle, kas ta saadab Oneesimose appi ahelates olevale apostlile. Nõnda täituvad nii maine seadus kui armastuse seadus.
Armastuse seadus puudutab ka vastuvõttu, mis saab osaks Oneesimosele, kui ta naaseb põgenikuteedelt koju. Fileemonil oli õigus teda karistada rängalt, isegi surmata. Nüüd aga Paulus manitseb teda võtma Oneesimost vastu armsa vennana: „võta ta vastu nagu mind ennast!“(16–17).
Viljo Juntunen
„Orja Onesimoksen kotiinpaluu“ (Siionin lähetyslehti, jaanuar 2018).
Tõlkinud Kaido Soom

Teemad:

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)