Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Patukahetsusest armukuulutuseni

05.03.2014 | | Rubriik: Nädala ringvaade

Möödunud nädala pühalikul ja pidulikul iseseisvuspäeval saatis neid paljusid peresid, kus tuleb vanurit või puudega inimest hooldada, igapäevane karm reaalsus.
Riigi abi on tagasihoidlik, kuigi tervis võib olla kustunud selle sama riigi arengusse panustades. Teinekord tuleb eakal inimesel mitu aastat hoolitseda haige abikaasa eest, aega ja võimalust oma tervise eest hoolt kanda vaat et polegi.
On ju hooldekodud, päevakeskused, sotsiaaltöötajad, ent probleemiga iga päev kokku puutuvad inimesed teavad, et hoolekandetöö meie ühiskonnas lonkab kõvasti. Sellele võib küll põhjendusi leida ja vabanduseks tuua mõne näite, aga see ei rahulda kedagi.
Kõnekäänd ütleb, et kus häda näed laita, seal tule ja aita. Aitaja rolli pakub Soome kiriku üks mitmest koolituskeskusest, kelle esindajad jagasid oma mõtteid ja kogemusi linna ja maakonna sotsiaaltöötajatele ja tervishoiukõrgkooli esindajatele Tartu Maarja koguduses.
Koguduse õpetaja Joona Toivanen ütleb, et kogudus saab omastele pakkuda hingehoidu, see on kahtlemata hea, aga need on ainult sõnad, mis siin palju ei aita. Hoolitseda tuleb ka surijate eest. «See on elu reaalsus, millega iga ühiskond peab hakkama saama,» kommenteerib vanurite toetamise vajadust Toivanen.
Soome perehoolduse mudelit kasutades saaks aidata paljusid inimesi: päästa vanureid üksindusest, anda omastele puhkust ja leevendada muresid, olla toeks sotsiaaltöötajatele ning anda ka inimestele tööd.
Juba praegu saaks perehooldaja, näiteks pensionil meditsiinitöötaja, tellida nädalavahetuseks või mõneks õhtuks või päevaks hooldatava koju ja anda omastele hingamisaega. Neid, kel jaguks armu teiste eest hoolitseda, leiaks kindlasti.
Loodame algatatud projektile toetust ja koostööpartnereid, sest Jumala arm on mõõtmatu, nagu näitab või naabrite ulatatud abikäsi.
Rita Puidet

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)